Sellest kuidas NRG ikka sama koha peal oli..

Juhtus siis sedamoodi et tädi Anne ja onu Eno soovil sai käidud NRGs piilumas kuidas 10b ja 10c õpivad TPascalis muutujavahetust ja paljut-paljut muud. Lisaks siis sellele et ÜJ tunnid tundsid olevat üsna mõnusad (midagi asjaliku ja lõbusa vahepealset), hulkusin ka kooli peal ja internaadis ringi (aitäh valvurile, kes uskus, et tegelikult on mu südametunnistus hea ja paberid puhtad!).
Selgus, et kool on täpselt sama, mis kunagi varem(Ei, me ei arvuta, mitu aastat tagasi!). Samad värvitud laudadest põrandad, plekiga kaetud klassiuksed, nõme kell .. Ainuke oliline erinevus mis ma leidsin, oli see, et kolmandal korrusel oli see Lalli uksetagune paar astet madalam punker kinni müüritud. Kaabakad.


Inimesi oli ka tore näha. Esiteks loomulikult tagasivaadates üheks lemmikpedagoogiks kujunenud ajalooguru EL, kes minu suureks üllatuseks tundis mu isegi ära. Ja muidugi pidi torkama, et ma olen vahepeal sirgunud (siin on inimesed juba olnud) ja et tal on kümnendas üks samasugune pägalik nagu mina/meie olevat olnud, torkavat kus vähegi saab ja säravat lapsikust rõõmust kui saab oma teadmisi näidata. Selline võrdlus üsna üllatas mind : minu ajalooalased teadmised olid tegelikult üle keskmise kasinad. Konkurentsivõimelised hinded tulid puhtalt keerutamisoskuse pealt. Kui EL suunas mind tunnistama, et ma IKKA VEEL ülikooli olen, siis ma muidugi sutsasin talle vastu, et kas kõik õpilased IKKA VEEL vihkavad teda ;) Ja aeglane, nagu ma olen hakkasin ma hiljem mõtlema, et kas ta ikka tabas selles küsimuses iroonianoodi:P
Ta ju tabas, right ?!

Muud "encounterid" hõlmasid veel tervet AK-koondist, JJ, EA, AP ja loomulikult meie kallist klassijuhatajat, kellelt ma teretamise peale teenisin ühe väga vihase pilgu. yeah, whatever.

Muide, AK kohvikus maksis tee 1.50, beat that!

Tegelikult aga ei pea mine mitte siin heietama, kui mul on paanikaminutid käepärast.. Huvitav, kas seekord ometi saan ma kätte oma vitsad asjade viimasele minutile jätmise pärast ?