Jõudeolemisest, alfaisastest ja sõltuvusest..

Paaniliselt asjalike nädalate vahele võtsin endale ühe jõudeolemise nädalavahetuse. Loomulikult keset seda võimast jõudeolemist lauba õhtupoolikul laekus minu randomijumalaga sinasõprust pidavalt mälult tõdemus, et Kosmikud, va kaabakad, tahavad Tartus mängida. No ei saa jõudeolemise nimel sellist asja ju vahele jätta, eksole ? Neile, kes ei tahtnud mulle sinnaminekuks seltskonda pakkuda : PARAS! Kosmikud on rämehea laivbänd, nagu selgus. Suur osa uue plaadi materjalist tahab ilmselt pisut settida, aga sound oli hea..
Optimist, nagu ma olen (publikum, naer jätta!), lippasin ma sinna 8ks kohale, et avastada, et esimene band tuleb peale 1,5h hiljem, kosmikud 3,5 tundi hiljem. Siinjuures tänusõnad J'le ('täh!) ja punkar H'le, kes aitasid selle aja peaaegu huvitavalt ja õpetlikult (!) vasakule saata. Ehedad karakterid, käitumismallid, õpetlikud lookesed ja kõik muu, mida on liiga palju, et kirjeldada. Ainult jäta meelde ja õpi :P

alfaisased, case 2: nagu on selgunud viimasel ajal meie kuudi ühistualettruumi külastustest, siis tõepoolest pole tegemist ainult müüdiga, kui steretüüpse mehe lähedusest andvat märku ülesjäetud prilllaud. Ohjeerum, mul on machostumise okkalisel teel ikka nii palju veel õppida ;)

Lõpetuseks veel üks kurb lugu elust enesest: sulgegem silmad (lugemiseks piiluda tohib) ja kujutagem ette, et te olete noor naine. Aga see ei ole veel kõik! Te olete noor naine, kellel on fotoaparaat ja õde Pariisis ja te otsite laternaposti. Ja et te ennast liiga veidrikuna ei tunneks, siis asjade seostamiseks meenub teile, et tegelikult tahate te oma õele saata pilti tartu laternapostist.

Hakkas kergem ? Jah, mul läks ka juhe kokku. Aga sõltuvustest mõni teine kord.

film: Shattered Glass
soundtrack: Katatonia - Criminals