triibulistest..

Minu õnnelik "õppepuhkamine" on leidnud oma väärilise otsa ja päädinud (! hirmus-hirmus sõna) eesmärkide eduka täitmisega. Selle tulemusena avastasin, et mul ei ole ühtegi hirmsat tähtaega täna. wow. Maiosanud oma ajaga midagi peale hakata. Itsitasin omaette, käisin töö juures, mõtlesin pontsikuid osta, aga ei ostnud. Siis vaatasin foori, mis osutus triibuliseks ja meenutasin heldimusega mingit veidrat päeva ebamäärasest minevikust, mil ma nägin kedagi inimest tänaval ja mulle tundus, et tal oli mingi häire, mis avaldus ta vilkumisena (noh, kõige nende horisontaalsete triipudega). So Star-Trek.

Aga mitte sellest ei tahtnud mina täna rääkida. Plaanis on hoopis minus pakatav veri pista plastikkotti, minna kunagi bowlingut mängima ja magama.

Jätan omale vabaduse järjekorda ümber mängida..