Sellest, et kuus on seljataga..

Eile öösel läksin kaotsi, otsisin koitu ja maandusin ennelõunaseks hommikusöögiks ühes väikelinnas veekogu ääres pargis raamatut lugedes.. Oi, kui keeruline on tsivilisatsiooni läheduses avalikus pargis/rannas leida kohta, kus meetri raadiuses ei oleks mingit sodi laiali.. Miks inimesed läbustavad ? Kui keeruline saab olla oma prügi kaasavõtmine kui prügikast on täis ? Mida mõtlevad seltsimehed, kes teeäärses puhkekohas pikniku käigus toidust vabaneva pakendi rõõmsalt puude alla vedelema jätavad? Kas suitsetajatele meeldib vaatepilt konide vahelt võrsuvate taimedega ?! Krt, tavapärane "loomaaed" on enamiku inimeste pihta liiga viisakas väljend.

Lõunaks olin Trts tagasi, kiire retk tööle, veel kiirem retk koju und tasa magama ja uus õhtu Tartuffiga..

KAARDISTADES TÜVIRAKU OTSINGUID: TERRA INCOGNITA / TERRA INCOGNITA: THE PERILS AND PROMISE OF STEM CELL RESEARCH
USA 2007

Toivo Maimetsa sissejuhatus oli hea. Tõenäoliselt paremgi kui film, mis ei olnud küll halb, kuid jättis pisut liiga kaootilise mulje, näidates kahte ratastooliinimest (loe: üks uuringutulemustest võitjate grupp), emotsionaalselt häirivalt seotud kunn-teadlast (loe: tõekuulutaja), kaks laboranti (loe: töölisklass) ja pastor/Bush (loe: alternatiivse tõe kuulutajad). Samas, vist oli see kaootilisus isegi hea, sest võimaldas "on-ju-meil-on-õigus"-tunnet tahaplaanile suruda ja lasta suvalistel mõtetel tekkida, olla ja minna..

Andsin hindeks 3/5 - aus keskpärasus.

VAIKNE PULM / SILENT WEDDING / NUNTA MUTA
Rumeenia, Luksemburg, Prantsusmaa 2008

Jantlikest momentidest hoolimata oli sel filmil mingi sisu ja "las ma räägin sulle ühe loo"-raam. See viimane meeldib mulle. Kiire meeldetuletus, et asjad ei juhtu niisama käigult vaid olulisem osa on see, mis meelde jääb ja kuidas seda tõlgendatakse.. Sekka mõned ilusad kaadrid ja paar atmosfäärilist muusikalist lõiku instrumentidega, mida ma nö koju ei osanud ajada. Meelde jäi aga hoopis vihm. Filmis. Ilus.

Andsin hindeks 4/5

LUCKY MILES – EKSINUD AUSTRAALIAS / LUCKY MILES
Austraalia 2007

Hunnik inimesi ebatradtitsioonilises keskkonnas, kus nad ei saa käituda harjumuste järgi, vaid peavad usaldama seda, mida nad ei usalda, ja käituma vahetumalt kui minusugune ratsionaalne põhjamaalane käituks. Sekka rohkelt tühja maastikku. Taaskord muidugi oli sündmustik absurdile lähenev ja jättis mulje pingutatusest kuid pildi ilu oli hea.

Andsin hindeks 5/5 - see ei olnud küll väärtfilm, aga vaieldamatult hea asi korra vaatamiseks.

---

Btw, täna lisandus ilma selle peale eriti mõtlemata minu sõnavarra uus väljend:
"Helendav Inimene" - Tartuffi vabatahtlik, kes jagab ja korjab kokku hindamislipikuid.

Mulle meeldib see elu, mida ma sel nädala elan .. raamat, filmid, mate, ärad, head inimesed, keda tihti ei näe jm.

Soundtrack: Anathema - Anyone, anywhere