Sellest, et Kingpool näitab teed..

Mõne päeva eest osutas üks tähelepanelik kaaskodanik, et mul on raske elu – pole raha terveid saapaidki muretseda. Eelmisel kevadel juhtusin talle demonstreerima, et minu saapaid ei tasu märja ilmaga kadestada ja näitasin, mitu sõrme aukudest korraga läbi mahub. Aastajagu hiljem on seisukord veelgi õhulisem. Ajend Sitsiiliassesõiduks jalaga katsuda..

Eestimaisest regulaarselt ligasest ilmast hoolimata ei vaja ma tingimata veekindlaid saapaid. Täiesti kindlalt ei taha ma suvalisi uusi-terveid ja ka vähemsuvalistesse suhtun kahtlustavalt. Uus või terveolemine ei ole piisav, ma tahan midagi muud. Mõned võivad ju head välja näha ja üksikud ehk meeldivad katsudagi olla, aga kui ei ole seda usku neisse.. Uutel on ikka mingi poe- ja pakendilõhn man’ ja pole kuigi selge, kuis passib, kust paindub, kust torgib ja kust toetab. Õige arusaama saaks alles värske omanikuna päevi, öid, kilomeetreid ja vihmasahmakaid eemal.

Kuidas teada, mida sa tahad ja mis on hea, aga vältida valedesse saabastesse hüppamist ja enda uputamist väheväärtuslikesse asjadesse ja kogemustesse?

Seega lihtsam on praegu veel usaldada hetkel kasutatavaid vahendeid nende ilmsetest puudusest hoolimata. Säilub võimalus teha kunagi intensiivset luuretööd, näha vaeva ja leida midagi head. Miskit, mis lööb silma särama, on minulik ja koostööaldis.  Loodetavasti juhtub see enne, kui tallad mõnes koledas kohas otsa saavad ja ma pean valima sokkides lompides kekslemise ning laadapäevadel plastmassist jõulukaunistuste ja peldikuharjade vahelt  leitud numbri jagu liiga väikeste kalosside vahel.

Soundtrack: Bullfrog Brown – Road