Sellest, et foorid on kiuslikud tõprad..

Stseen 1

Ristmik. Pime, õhtu, hilissügiselikult rõske ja külm. Ootan foori taga ja närin jäätist. Mingil hetkel avastan, et paar enne minuga koos oodanud inimest on juba üle tee läinud. Fooris on punane. Ootan, närin jäätist ja mõtlen, et mul peaks olema külmem..
Järsku avastan, et eelpoolmainitud inimesed on lonkival sammul juba silmapiiri taha kadumas, kuid foor näitab mulle endiselt punast, olematutele autodele rohelist.. Kahtlustan oma puudulikku tähelepanuvõimet, kuid igaks juhuks vajutan foori tule tellimise nuppu. Reibas piiksatus ja tuluke vihjavad, et mu soovist saadi aru. 5 sekundit hiljem tuluke kustub, kuid foor näitab mulle endiselt punast. Ma ei viitsi mängida ja kindlaks teha, kumb on ebastabiilsem - kas minu tähelepanu või foorisüsteem. Seega otsustan, et olen liiklushuligaan ja astun teele..

Stseen 2

Järgmine ristmik tervitab mind. Ootan ja vaatan foori, mis loetleb numbreid. .. 5 .. 4 .. 3 .. 2 .. 1 ... Sel hetkel on autodele punane ja kolme sekundi pärast antakse jalakäijatele roheline. Veidral kombel üks džiip kimab minu arvestuse kohaselt oma kollase/punase ajal üle. Mõtlen “kaabakas!” ja astun teele. Silmanurgast vaatan autode foori ja mõtlen, et see roheline valgus küll sobib talle, aga midagi häirib. Nagu ka see ebameeldiv katkendlik krigin-krudin, mis meenutab .. hmm.. näiteks mõõdukalt rahulematuid rehve haakumas märja asfaltiga. See ei olekski ju ristmikul viibides väga ootamatu! Praegu võib isegi natuke libe olla. Vaatan vasemale ja näe – ongi auto! Pidurdab ja lärmab. Püüab vist vältida mulle otsasõitu. Kuradi nolk raisk, niimoodi punase tulega teele hüpata! Purjus nagunii!

- - -

Jäätis ja foorid otsas, kõmpisin pori, jää ja inimeste selgade seltsis koju.

Soundtrack (kuku lahke abiga): Standfast – Carcrashes

“Car crashes deeply shows
A drunkard on the side of the road
People running (running)
Fantasy or reality
Analysis and theories
What does it matter really”