Eksamieelsest sündroomist

Eksam ise pole loomulikult huvitav, MTombak & keerukus @esmasp, aga ..

Täna tabas mind taas eksamieelne sündroom. See eksamieelne sündroom, mis sunnib sind tegelema kõige muu kui asjalikkusega. Seega siis leidsin, et mina PEAN kinno saama. Mis Ekraanis tuleb ? "Omen"? so be it. Kuna üksi on nüri kinos käia, skännisin telefonist huvitavamaid nimesid ja leidsin, et mul on näiteks neiu NA number olemas. Selline iidne, 0-ga alguses ja puha! Ja .. Oi, mulle meeldivad inimesed, kes küsimuse "tartus? kino, 45 minuti pärast, lambiõudukas?" peale vastavad "jah, vabalt". Inimesed, võtke eeskuju!

Eksamieelse sündroomi teine ilming tuli natukese aja pärast: "mul on VAJA tükki pizzat". taas hea ettekääne, et minna keskööl Karlova vahele lonkima. On keegi avastanud, et Pizzapood on reede keskööl pungil täis ? Ma-sen-dav! Pizzajärjekorra hindasin ma automaatselt kolmveerandtunniseks. Kuna TEGELIKULT oli mul pizzast sügavalt ükskõik, siis võtsin hoopis ühe "Nestea Green Tea" nimelise joogi ja veerandtunnise järjekorra (khm, lühima tee leidmise algoritm ?).

Nüüd olen ma siis taas kodus (urus/kapis/kuudis) ja ootan sündroomi järjekordset ilmingut. Vägisi tekib soov võtta magamiskott, ronida autosse ja lihtsalt sõita kuskile, eemale.. Sellistel hetkedel ma tunnen puudust mõnest sidekick'ist, kes pakuks seltskonda ja loobiks ka ideid patta..
d'mit.

ja soundtrack on siis Morcheeba - "part of the process"