Sinna ja tagasi

nii. Kõigepealt sinna.
Eile siis leidsin, et vahelduseks oleks nii tore ju elada ühe päeva vati sees. Ja et huvitavam oleks, siis tugeva hälbega termoregulatsioon (külm ja palav umbes minutise intervalliga), pidev iiveldustunne ja ühtlane valu üle terve keha suutis tagada piisavalt märkamistväärt kogemuse. Tripp poodi oli igatahes täielik ekstreemspordiüritus..

Täna, õilsas lootuses ka teistele seda märkamistväärtkogemust pakkuda (ja soovist oma eelnenud logardlikksut kompenseerida) lippasin tööle-kooli-tööle-linnapeale .. Muuhulgas selgus tänu neiu E keelepededest töökaaslastele uus ja huvitav sõna "teabeheitur". Miskipärast tundus see sõna mulle hullupööra naljakas. Ning asi läks veel lõbusamaks, kui ma avastasin et ma ei suuda seda sõna ilma naermata välja ütelda. Igatahes mul oli hea meel, et see sõna visati mulle hambusse sellisel ajal, et valdav enamus töökaaslastest ei tabanud mind oma laua taga üksinda kahtlaselt irvitamas..

Ja kevad on lahe, kaevasin oma tagi välja (peab tuult ja märga <-- WOOHOO!) ja lugesin kohtumaja ees murul raamatut. Oh mis meeldiv päev..