Sellest, et elu on ülehinnatud ..

.. minu tulevik on hoopis sõda. Ehket sain täna kätte kurja kirja, et ronigu ma aga heaga juunis kuskile Võru alla sõda mängima või muidu .. Muidu tulevat nad mulle seadusega kallale. Sissekirjutuse toomine Tartu linna on mind seega ka teise kaitseringkonda ümber kantinud - ei mingit idablokki enam.

Etsiis varasuvine sõjamäng. Well, ei saa ütelda, et paarinädalane puhkus looduskaunis kohas mulle väga vastumeelt oleks, aga ebamugavaks teevad asja mõned projektid, millega ma sooviks samuti tegeleda, soovitatavalt otsustavalt. Näiteks:

• Kool - olgugi, et eksmatrikuleeritud, on mul siiski vaja üks hunnik tegemisi üheks dokumendiks vormida ja see ära kaitsta. (Võtan vastu motivatsioonipakkumisi!)
• Tervis - ma ei ole päris 100% kindel, et ma selleks ajaks reaalselt kaitseväekõlbulik olen. Tüütu ja tülikas, aga näis..
• Töö - alati on vaja teha rohkem kui kokkulepitud tunde :P Eriti hirmus on see, et tihti on ka tahtmine teha rohkem kui kokku lepitud. Veel, veel, veel!
• Elu - suvekuudel on plaan vahelduseks Äraga paremini läbi saada.. nii üksi kui huviliste kaasabil.

Etsiis, nagu enamiku teemadega viimasel ajal. Otsus on: ootame veel natukene. Veebruaris peaks vähemalt mõned punktid eelpool loetletuist selgemaks saama..

Asju saaks nii palju paremini teha. "Sõda" sealhulgas.

soundtrack: The Cure - Want