pühapäev, detsember 21, 2008

Sellest kui raske on Ripley't mängimas näha.. (2)

Seekordses osas selgub, et I on ise loll ja saamatu. Aga lugege ise täpsemalt:

Järgmine päev.

Läksin entusiastlikult Poe-tänavale tagasi, õilsas usus nõuda omale korralik plaat. Leidsin, et mul on õigus mõõdukaks rahulolematuseks, kuid olin endiselt optimistlik. Hoolimata ohust, et võib korduda üleeilne stsenaarium "jah, uurime kas plaat ikka ON vigane, tulge homme tagasi". Seekord oli teine teenindaja, kes mainis, et see plaat on neil viimane ja otsutas plaati kohe ise kontrollida. Mäletasin umbes, et katkine koht oli ca 20+ minuti kandis, ühe telefonikõne ajal. Vaatasin siis laenutuse seinalt kuidas nende mängija seda plaati ilma nähtavate probleemideta mängis ja ma sain kahelda, millisel hetkel ja millise telefonikõne ajal minu DVD lugeja kokutas ja köhis! Selle peale meenus mulle ka vigane plaat nr 1 kus minu arvuti ei saanud Warner Bros logo näitamisegagi hakkama, aga kontoriraal alles 20+ minuti peale kooles. Et siis ohkasin, et ise olen loll ja saamatu ja mu arvuti koos minuga. Õnneks klienditeenindaja oli mõistlik ja mõistev ning tuletas mulle meelde, et kui ma seda filmi ikkagi tahan näha, siis mul on õigus seda veel kella 22:00-ni enda käes hoida..

Nii ma siis alustasingi pühapäevast tööpäeva filmivaatamisega. Tuleb tunnistada, et ka vigase plaadi no 2 puhul oli ohvitsaraal veenvam kui minu kodune arvuti. Filmi peale kaotasin aukude nahka vaid mõne minuti kuskil 28. minuti kandis. Paar korda oli ka mõnesekundilised seisakud, aga vähemalt sain filmi vaadatud, tagastatud ja antud saaga lõppenuks lugeda. Rõõmustagem, ristirahvas, järgmine päev tuleb ilma vajaduseta lipata Poe tänavale korralikku plaati nõudma.

 

Millise õppetunni võiks siit välja lugeda? Huvitav kas mu DVD-lugeja töökindluse tõstmiseks puhastamisest piisaks või tuleb leppida, et mu arvuti on jonnakas tõbras ?

Film, muide, oli mõnus. Mul on mingi veider sümpaatia snoobilike ja pisut twisted moraalikoodeksiga tegelaste suhtes. Sinna lahtrisse läheb näiteks Dr Hannibal Lecter, Sae-sarja kangelane jt. Nende hulka saab arvata ka Tom Ripley, kes on meeldivalt vähem ekstreemne eelpoolmainitutest. Sümpaatia põhjuseks on ilmselt nende usk endasse ja mõningane üleolek levinud kuid põhjendamatutest tavadest, võime olla iseenda autoriteet eetikaküsimustes ja olla omal veidral moel Hea Inimene. Thomas  Ripley näis selles valguses nii ehe. Väike egoismilaks on selles kõige juures ehk andestatav. Nobody's perfect.

Meeldejätmiseks värvikas katke:

Tom Ripley: I'm a creation. A gifted improviser. I lack your conscience and when I was young that troubled me. It no longer does. I don't worry about being caught because I don't believe anyone is watching. The world is not a poorer place because those people are dead. It's one less car on the road. It's a little less noise and menace. You were brave today. You put some money away for your family. That's all.
Jonathan Trevanny: If you lack my conscience, why did you help me on the train?
Tom Ripley: I don't know, but it doesn't surprise me. The one thing I know is we're constantly being reborn.

Laenutuses üteldi, et neil ei ole filmi "Talented Mr Ripley". Aga ma tahan seda näha. Oeh-jah, huvitav-huvitav, mida see tähendab..

Soundtrack: Dead Can Dance - Host of Seraphim
(p.s. antud lugu oli ka vaadatud filmis! *pöidlad üles* (?)

Sildid: , ,

3 Comments:

Blogger Ray D. Noper said...

Raamatud, ka, muide, täitsa loetavad. Kontrollitud.

22/12/08 18:50  
Blogger Imre said...

Kui sul on need olemas, siis ma ei pahanda kui sa need kunagi näiteks minu poole "unustaks" ;)

22/12/08 20:43  
Blogger Ray D. Noper said...

Esimene osa ilmus Päevalehe-sarjaski, ülejäänud on kusagil... Haljalas :P

23/12/08 09:54  

Postita kommentaar

<< Home