Sellest, et oli Griin2008..

Vana uudis, ma tean, aga parem hilja kui mitte keegi. Etsiis sai seekord väisatud vaid esimest päeva. Seekord õnnestus isegi mõned sidekick'id leitud, kes transpordi ja meeldiva vigina-vestluse-muigamisega õhtut saata aitasid.. Kommenteeriks kiirelt paari sõnaga ka bände..

Melmac. Nagu esimese esineja puhul on tavaks saanud, siis hakkab neist pisut hale. Paarkümmend inimest (sõpra?) lava ees ja püüe kuidagi marukülma ja ükskõikse taustalpassijate pilvega kontakti saada. Tegelikult ei kõlanudki halvasti, aga püsisin ka taustapilves.

Maroon. LJ'le meeldis, käis ja kargas. Minule pole kiired trummid kunagi väga meeldinud. Jaburpidevalt muutuva tempoga lood ja vihane solist. Nagu ikka. Lugesin enamiku ajast eemal raamatut (Ishiguro "Päeva riismed").

Vennaskond. üllatas positiivselt. Ma olen neid küll mõned korrad ka varem laivis näinud, aga sel korral oli lugudevalik märgatavalt meeldivam kui teistel kordadel. Ei olnud igav teeme-punki, vaid kuidagi rohkem tahke esitus. Eriti meeldejääv oli "kõik müügiks" ja kitarrine "Disko". Lisaks on Trubetsky alati natuke naljakas (in a good way).

Callisto. Uskusin, et need soomepojad jahutavad kõik lootusetult maha oma aeglase igikestvate lugudega, kuid andsin neile võimaluse, ronides lava lähedusse ja ei kahetse. Atmosfääriline kraam ja hea seejuures.. Kogub, kogub, kogub ja siis aeglane kuid võimas akordisari, et uuesti "koguma" hakata. Postiivne üllatus taaskord tühja koha pealt. (oi mulle meeldivad need tühja koha pealt tulnud positiivsed asjad).

Waltari. Jättis mitte küll halva, aga pisut ilmetu mulje. Tundus selline raadiokraam, mida kõlbab kuulata, aga mis meelde ei jää. Võmalik, et ma lihtsalt ei andnud neile piisavalt võimalust. Aga toitumisringi oli niiehknii vaja.

Metsatöll. Noh, pole vist vaja midagi ütelda, Töllu on kõik laivis näinud ja ega nad väga midagi ei muuda. Seekord ehk niipalju, et Kukerpillide lugusid tehti paar tükki. "Saaremaa vägilane" kõlab laivis alati väääga lahedalt.

Dark Tranquillity. Kuna neid ma läksin seekord peamisel kaema, siis ma püüdsin ennast aegsasti ettepoole mahutada. Tuleb tunnistada, et solist oli lahe, laheda häälega samuti. Nii karehääl kui puhas. Vanemad lood olid eristamatult keskpärased, aga uue albumi omad on midagi minu maitsele: "Focus Shift", "Terminus (Where death is most alive)" jms. Kael kandis. Publik oli nõme jänes ilmselt, sest parim lugu jäi mängimata - "Icipher". Kahtlustan, et see oli lisalooks plaanitud.. Ähh.

Selline üritus siis seekord..

Ja btw, taaskord üks üritus, kus minemine ja tulemine oli sama meeldiv kui üritus ise. Võib-olla ma lihtsalt igatsesin pimedat maanteed, kes teab.. Või siis oli lihtsalt meeldiv seltskond ja ei kuskile kiiret.

Hoo-rah!

soundtrack: Vennaskond - Kõik müügiks