teisipäev, veebruar 17, 2009

Sellest, et suurekssaades saan vähem rahulolematuks..

Ma vihkan seda, kuidas minust sõltumatud pisiasjad närivad ja närivad ja närivad mulle oluliste asjade küljest tükke ja sülitavad need irvitades mulle näkku. Närimisjälgedega olulised asjad aina muutuvad ja muutuvad , kuni mingil hetkel sa ei näegi neid muuna kui materjalina, mida sulle ei ole VEEL näkku sülitatud. Tüütu. Ja häiriv!

Kui ma suureks saan, siis ma hakkan vähem vigisema asjade pärast, mis minust ei sõltu, ja tundma rohkem rõõmu selle hea üle, mis kogemata ebameeldivustega kaasa on tulnud..

Soundtrack: Porcupine Tree - Start of something beautiful

4 Comments:

Blogger Dee said...

Oled Sa ikka kindel, et need ''pisiasjad'' on Sinust enesest sõltumatud? Mäletad ju, mida Nikki Lauda ütles...

19/2/09 16:08  
Blogger Imre said...

Mäletan.

Aga iga maailma asja ei saa mina muuta, sest see nõuaks suuremat pingutust, tööd ja veava kui on kasu sellest muutusest. Vahel on mõistlikum vastuvoolu mitte ujuda, vaid pigem nautida mõnda paremat pärivoolu jäävatest suundadest.

Konkreetsed pisiasjad ilmselt ON minust sõltumatud, sest ühe üle mul ei ole mingit kontrolli, ja teise puhul ma ei usu, et vastuvoolu ujumine mind pikas plaanis rahulolevamaks teeb.

19/2/09 21:03  
Blogger Dee said...

'Rahulolu' on nõrkade jaoks.

19/2/09 22:04  
Blogger Imre said...

mulle sobib ;)

28/2/09 00:10  

Postita kommentaar

<< Home