Sellest, et mõned ei taha ära minna..
Veider, kuidas mõned inimesed tulevad ja lähevad ning sa kehitad õlgu ja mõtled: "So it is". Mõned teised aga tulevad ja lähevad ning sa jääd ühtelugu mõtlema, kas ta oli/on loll või on tal lihtsalt pohh või .. midagi muud. Ära tüütab!
Tahan ära. Valgusesse ja pimedusse. Kaugustesse ja lähedustesse. Pisut-värviline võlts keskpärasus ei sobi mulle.
(tuletage mulle meelde, et ma kunagi viimase ärapildid haarata viitsiksin. Seal on näiteks üks tüüpiline kopp ja pildile mittejäädvustunud nõmemuusika :P)
soundtrack: Banco De Gaia - Glove Puppet (Vocal Version)
Sildid: vigin
posted by Imre at 11:11
3 Comments:
Ma mõtlen, et Sa oled kergekujulise misantroobi kohta isegi hästi viimase aja magic'u-üritused ja muu maratoni üle elanud..
Huvitav, kas saaks parem, kui inimestele öelda, et nad parasjagu lollid on? Pisut pehmemas sõnastuses ehk.. küsivas vormis võibolla. Ma olen teinekord tänulik, kui ma kilplast mängin ja keegi tähelepanu juhib ntx, sest see juhtub enamasti siis, kui juhe ilgelt koos on ja mingi mehaaniline liigutus sisse lööb. Teine variant on ka see, et situatsioon või teema on ebaselgeks jäänud ja vale mulje (teine inimene on loll) jääb valitsema, kuna asju pole selgeks räägitud. Asjade selgeks rääkimine on samas jälle ilgelt tüütu..
Oh jah, hea targutamise teema jälle, aga tegelikult peaks tööd tegema..
stuncen
Miks peaks olema parem ütelda inimestele, et nad on lollid ? Küsivas vormis ? Näiteks:
"Vabandage, Te olete loll, onju?"
?
See, kuidas subjektid ennast ise armastavad liigitada, pole kuigi oluline. Minu jaoks on olulisem see, et ma enda jaoks piisava kindlusega aru saan, mis toimub.. Eriti hea, kui sinna lisandub ka "miks".
Aga ei hakka targutama, ei hakka, ei hakka..
Seda ma tegelikult mõtlesingi pehmema sõnastuse ja küsiva vormi all.. et kui Sulle tundub, et tegemist võib olla lolliga, aga võibolla on ka lihtsalt pohh, võibolla mingi kolmas variant, siis saaks täpsustavate küsimustega kindlaks teha, kummaga, või millega, on tegu. Tarbetu targutus incoming: ega kõik ei jõua koguaeg kõigele mõelda ju. Teinekord võib juhtuda, et täpsustav küsimus annab küsitavale puuduva tõuke lolluse ilmingute maha jätmiseks ehk uue mõttesuuna, mis tal enne tähelepanuta jäi. Et siis, kuigi ma tunnen ennast kahtlaselt hipi, lillelapse ja muidu naiivitarina siukest juttu ajades, aga õige koha peal kerge peopleskilli ilmutamine ja suhtlemine, selmet sisimas mõtiskleda, kas keegi on loll või mitte, teeks maailmast natuke parema paiga. Ja et mitte liiale minna lillelapsusega, rõhutaks veelkord seda, et õige koha peal.. See on jälle üks joonetõmbamise koht - mõni on tõepoolest nii ilmselgelt lootusetu juhtum, et suhtlemisest ei pruugi mingit tulu tõusta. Või kui tõusebki, siis liiga vähe, et kulutatud aega ja energiat tasa teenida.
Postita kommentaar
<< Home