Sellest, et foorid on kiuslikud tõprad..

Stseen 1

Ristmik. Pime, õhtu, hilissügiselikult rõske ja külm. Ootan foori taga ja närin jäätist. Mingil hetkel avastan, et paar enne minuga koos oodanud inimest on juba üle tee läinud. Fooris on punane. Ootan, närin jäätist ja mõtlen, et mul peaks olema külmem..
Järsku avastan, et eelpoolmainitud inimesed on lonkival sammul juba silmapiiri taha kadumas, kuid foor näitab mulle endiselt punast, olematutele autodele rohelist.. Kahtlustan oma puudulikku tähelepanuvõimet, kuid igaks juhuks vajutan foori tule tellimise nuppu. Reibas piiksatus ja tuluke vihjavad, et mu soovist saadi aru. 5 sekundit hiljem tuluke kustub, kuid foor näitab mulle endiselt punast. Ma ei viitsi mängida ja kindlaks teha, kumb on ebastabiilsem - kas minu tähelepanu või foorisüsteem. Seega otsustan, et olen liiklushuligaan ja astun teele..

Stseen 2

Järgmine ristmik tervitab mind. Ootan ja vaatan foori, mis loetleb numbreid. .. 5 .. 4 .. 3 .. 2 .. 1 ... Sel hetkel on autodele punane ja kolme sekundi pärast antakse jalakäijatele roheline. Veidral kombel üks džiip kimab minu arvestuse kohaselt oma kollase/punase ajal üle. Mõtlen “kaabakas!” ja astun teele. Silmanurgast vaatan autode foori ja mõtlen, et see roheline valgus küll sobib talle, aga midagi häirib. Nagu ka see ebameeldiv katkendlik krigin-krudin, mis meenutab .. hmm.. näiteks mõõdukalt rahulematuid rehve haakumas märja asfaltiga. See ei olekski ju ristmikul viibides väga ootamatu! Praegu võib isegi natuke libe olla. Vaatan vasemale ja näe – ongi auto! Pidurdab ja lärmab. Püüab vist vältida mulle otsasõitu. Kuradi nolk raisk, niimoodi punase tulega teele hüpata! Purjus nagunii!

- - -

Jäätis ja foorid otsas, kõmpisin pori, jää ja inimeste selgade seltsis koju.

Soundtrack (kuku lahke abiga): Standfast – Carcrashes

“Car crashes deeply shows
A drunkard on the side of the road
People running (running)
Fantasy or reality
Analysis and theories
What does it matter really”

Sellest kuhu loll saab oma raha jätta..

Täna anti mulle link uuele ja väidetavalt populaarsele oksjonikeskkonnale: http://www.sendikas.ee

Oksjon toimub pmslt järgmisel põhimõttel:

• Alghind 0.0 EEK
• pakkumise tegemine tõstab hinda 0.07 EEK võrra.
• pakkumise tegemine maksab 6.50 EEK või 15 EEK  (vastavalt pakkumise tegemise viisile).

Allpool kiire ülevaade oksjonil toimunud suvalise "õnneliku võitjaga" lõppenud oksjoni kohta. klikkisin lihtsalt regioonis "viimane võitja" ja nägin sellist infot:

"Mikrolaineahi, Electrolux

Väärtus	2,495.00 kr.
Toote lõpphind	71.68 kr.
Võitja pakkumisi kokku	197 tk
Hind võitjale*	1,647.68 kr.
Kokkuhoitud summa	847.32 kr

* "Hind võitjale" summa on kalkuleeritud statistilise keskmise pakkumishinnaga 8,00 krooni"

Pärit aadressilt http://www.sendikas.ee/oksjonid/136, igaks juhuks jäädvustasin ka pildina.

Matik minus tahaks siinkohal üht-teist arvutada, usaldades nende pakutud üllatavalt täpse arvuna väljenduvat statistilist keskmist 8EEK/pakkumine:

• Kokku tehti 71.68EEK / 0.07EEK = 1024 pakkumist
• pakkumiste tagastamine, eeldusel et 2. ja 3. pakkumise teinud isikud on teinud ca sama palju pakkumisi kui võitja = (200tk * 10% + 200tk * 5%) *8.00EEK = 240 EEK
• kokku sai oksjonikorraldaja tulu 8.00EEK * 1024 + 71.68EEK= 8263.68 EEK
• Oksjonikorraldaja teadaolevad kulud (oksjonil olnud asi + transport + pakkumiste tagasimaksmine) = 2495 EEK + ~150 EEK + ~240 EEK = 2885 EEK
• Oksjonikorraldaja võit = 5378.68 EEK
• Mittevõitnud pakkujate summaarne kahju = 8.00 EEK * (1024-197) = 6616 EEK.
• Oksjonikorraldaja tagastab kokku mängijatele erinevate hüvedena 2885 EEK/ 8263.68 = 35% inimeste kulutatud rahast. 65% läheb seega oksjonikorraldaja taskute täitmiseks.

Juhuks kui keegi veel arvab, et sendikas on koht, kus lihtne inimene saab turuhinnast odavamalt asju, siis palun vaadake neid arvutusi veelkord. Tegemist on pesueht loteriiga, kus korjatakse kõigilt osalistelt raha, aga tagasi antakse sellest vaid kolmandik. Selliste tingimustega loteriis osalemine on rumal. Suisa loll. Miks ei ole eestis inimestel ideid, mis looksid lisaväärtust ? Selle asemel mõeldakse välja uusi ja põnevaid viise kuidas müüa 2500 kroonine mikrolaineahi ühiskonnale 8000 krooni eest

Siis on see koht, kus keegi pobiseb "Nemad on lollid ja pakuvad, mina pakun ja võidan ja säästan sellega palju-palju!". Kuidas on võimalik antud oksjonil võita ? Parim taktika, mille ma suudan välja mõtelda (kui mittemängmine kõvale jätta), oleks:

• Paku vaid siis kui pakkujate arv on minimaalne, soovitavalt kui oled ainuke.
• Sekku pakkumisse võimalikult hilja.
• Kui juba pakud, paku kuni võiduni või maksimaalse summaarse kuluni (pakkumiste kulu + oksjoni hind), mida oksjonil olev asi on sinu jaoks väärt.

Antud taktikal on ka mitu ohtu, eriti kuna antud taktika on ilmselt üsna loomulikust järgitav paljude mängijate poolt. Tõsiseltvõetavad pakkujad tulevad võivad tulla pakkuma siis kui sinagi, sul ei ole sellest mingit eelist. Vaevalt korraldatakse oksjoneid kui pakkujaks oled vaid sina.
Millal on õige hetk sekkumiseks ? Liiga hiljaks jäämine võib tähendada oksjoni kinniminekut, liiga vara sekkumine viib aga kiirelt kahjumisse.

Eriti ebameeldivaks läheb olukord kui hakata mõtlema kolmanda taktika punkti peale: sina pakud oma ülemise piirini, kuid piisab vaid ühest sama meelekindlast oponendist, kes on kas sekkunud hiljem (ta on vähem kulutanud) või kelle silmis on oksjonil olev asi rohkem väärt (NB! mõlemad võimalused on sinust sõltumatud). Tulemuseks on see, et sa oled sunnitud võidu korral maksma rohkem kui asi oli sulle tegelikult väärt või kaotama kõik pakkumisele tehtud kulutused ja jääma tühjade kätega. Mõlemal juhul - you lost!

Lõpetuseks veel julgustav punkt sendioksjoni kasutustingimustest:

"8. Oksjoni- ja kasutustingimuste muutmine

Oksjonikorraldajal on õigus muuta oksjonite kasutustingimusi, pakkumisaegu ning muidu oksjoniga seotud tingimusi käimasoleva oksjoni ajal. Uued tingimused jõustuvad koheselt hetkest, kui need avaldatakse oksjoni internetileheküljel."

(http://www.sendikas.ee/Kasutustingimused/)

Palun inimesed, rakendage oma kujutlusvõimet, mida kõike selle punkti abiga teha saab..

Ma tean, et patt on jätta lollile tema raha, kuid pisut kurvaks teeb ikkagi, et sellised üritused leiavad üldse kasutajaid ja mängureid. Mängigu siis juba parem viking lotot vms, vähemalt on iga piletiga teoreetiliselt võimalik võita. Samuti on võidufondi minev protsent peaaegu kordades suurem ja võidu saab rahas, mitte mikrolaineahjudes.

Sellest kuidas ajalugu tahab ennast korrata..

Vaadates-kuulates Gruusias toimuvat, tõstab minus pead paranoia. Informatsioon on kahtlemata mõlemalt poolt kallutatud ja raske on leida erapooletut infot. Võimalik, et grusiinid on rikkunud mingeid kokkuleppeid - ma tõesti ei ole kursis. Kuid Venemaa pommitajate retked Gruusia territooriumile väljaspool konfliktipiirkonda ei saa omada küll mingit õigustust. See ei ole rahuvalvajate ülesanne. Kui lisada siia juurde veel täiesti ajuvaba seletus "vabatahtlikest", kes pommitajaid mehitavad, siis pigem tundub usutavam Gruusia versioon toimuvast. Ja olgem ausad, nii ajaloo kui Putini (oi, president on ju Medvedev) väljaütlemistest selgub, et Venemaa pole imperialismiajastust veel üle saanud..

Kahtlamata on Venemaa ajaloohämarusest saati olnud Teistmoodi asjaajamisega, aga praegune situatsioon Lõuna-Osseetias näib küll olevat halvastivarjatud püüe Lääne otsustusvõimet proovida - kas gigantlikeks bürokraatiamasinateks paisunud organisatsioonid suudavad ja tahavad Venemaale midagi vastu ütelda kui sel peaks tekkima tuju sigatseda ? Ja nüüd midagi paranoia toitmiseks. Kui rahvusvaheline üldsus ei suuda sundida Venemaad ja tema ründetegevust püsima konfliktitsoonis (täielik Gruusia territooriumilt taandumine on imho äärmiselt ebatõenäoline), siis kellele tulevad Vene tankid ja pommitajad külla järgmisena ?

Nähes Medvedevi kommentaare mure kohta Venemaa kodanike kohtlemise pärast, meenub vägisi ka sündmused enne II maailmasõda: Sudeedimaa, Danzig, Tšehhoslovakkia. Tookord tunti muret rahvuse tasemel. Venemaa läheb sammukese kaugemale ja vaatab lihtsalt passi värvi.

Kuna Gruusia oma serverid on pisut agara tähelepanu all DDOS rünnakute tõttu, siis infot toimuva kohta (läbi Gruusia vaatenurga), saab Gruusia Välisministeeriumi "blogist":
http://georgiamfa.blogspot.com .

[TÄIENDUS] AF sõnul püsib üleval ka üks Gruusia infoagentuuri leht:
http://www.civil.ge/eng/

Sellest, kuidas kultuuriprogrammid päästavad päevi..

Kiire-kiire on koguaeg.. Fortran&MPI vasakul (aaaeeea... eip. eisaaaru. ei viitsi ka enam), magistritöö plaanid paremal (tekib kerge põnevus), ootamatu haak keerukusteoorialt (viimane kohustuslik aine - selle peab koju tooma), järjepidev paanika offitsas (.. sõimama, ei hakka sõimama, ei hakka..) ja kõige selle peale tahaks puhata ja mängida ka. Ja ehk järjekordse MS eksami ära teha.

Nohjah. Vähemalt ei vaeva mind igavus. JA alati saab jõuga aega võtta teiste asjade jaoks. Näiteks täna kohtasin sellist üritust Vanemuise kontserdimajas nagu "Eesti keeled". Ja tuleb tunnistada, et oli meeldiv - selline vaikne chill rahulik muusika.. ainult paar üksikut hetke oli, kus "mida kivi näeb" läbi peksis.. ja uni tahtis tulla. Uni heas mõttes, mitte igavusest, vaid selline "oih, kus ma olen?"-tüüpi nokkimine. Vot. Ma loodan, et sellised kultuurikülastusürituste korraldamine mulle harjumuseks ei saa: EK juba kurtis, et ma olevat aktivist. See ei ole küll räme solvang, kuid igaks juhuks tasub vist muret tunda..

Homme saab jälle tööle minna ja reedel griinile. Kõik teie, kaabakad, kes te ei tule Rakverre (või lähete hoopis Mansonit kaema), olge süüdi! Ja üks Jei J pihta, kes mulle rataste vahel koha organiseeris. Nüüd tuleb veel mõelda, milline raamat griinile kaasa haarata, mis samamoodi hästi sobiks kui eelmise aasta American psycho ;)