Sellest, et Donnie Darko on tagasi (PÖFF2014, 4. ülevaade) ..
Maailmade vahel | Inbetween Worlds | Zwischen Welten
Rež: Feo Aladag; Saksamaa; Tridens, Uus Saksa Kino
Film Afganistaani missioonist ühe kohaliku tõlgi katsumiste läbi. Läänemaailma sõdurid võivad ju olla seal "afgaani rahvast aitamas", kuid poliitiline, kultuuriline erienevus ja ka militaarstruktuuride lahususe ületamine on raske. Kas ja kuidas saab läänemaailm neil tingimustel Afganistaani üldse aidata? Kas nö "lääneliku" tee näitamine tekitab rohkem probleeme, kui lahendab?
Hinnang 7/10. Päris hästi edasikantud konkreetne lugu + päevakajaline mõõde, kindlasti väärt vaatamist.
Reis Itaaliasse | The Trip to Italy
Rež: Michael Winterbottom; Suurbritannia; Vitamiinilaks
Järg filmile Trip, paraku eelmise haledavõitu vari. Loomulikult on Coogan&Brydon duos kvaliteeti piisavalt, et nii mõnegi muige välja meelitada, kuid üldjuhul on see odav huumor ning üldmuljelt jätab pigem hästimakstud reklaamfilmi kui road-movie tunde. Nad võivad ju ise ilkuda "järgede" mõttekuse üle, kuid see ei muuda asja, et esimese osa kõrvale ei anna see film eriti midagi juurde.
Hinnang: 5/10. Tapeet. Kui on valida, vaadake parem esimest filmi.
Ma ei ole vihane! | I'm Not Angry! | Asabani Nistam!
Rež: Reza Dormishian; Iraan; Panoraaam
Film sassis tüübist, kelle elu "jääb kinni" pärast seda kui ta ülikoolist usutavasti poliitiliste jamade tõttu välja arvatakse. Kui tema kihlatu isa survestab oma tütart edukamale naima, siis on loomulikult ei paranda asja. Kas probleemid on etteheide võimule, mis ei lase inimesi end realiseerida? Või on see vabandus ebaõnnestumiseks?
Hinnang: 7/10. Teistmoodi kino on PÖFF väärtus. Antud film Iraanist on küll teistmoodi, kuid meeldivalt haaratav.
Öö kutse | Nightcrawler
Rež: Dan Gilroy; USA; Erilinastused
Kalkluleerivast pisipätist saab kui üle laipade tulemusele orienteeritud uudiste-hankija või nagu selgub - vajadusel ka looja. Meedia (ja ühiskonna) janu vere ja jõhkruse turustamise järele on irooniliselt esitatud ameerikaliku põnevusfilmina koos mõttetu vägivalla, tagaajamiste, tapmiste ja muu sellisega. Inimpõlgurist pahalane ei ole kaugeltki midagi originaalset, kuid Gyllenhaal on ma hullumeelsete silmade ja murettekitavalt entusiastliku naeratusega on selles rollis nauditav.
Hinnang 8/10. Üdini ameerika vägivaldne värk, aga päris hea sellest hoolimata.
Soundtrack: Nick Cave & the Bad Seeds - Fifteen feet of pure white snow
Sildid: film, pöff, Uus Saksa Kino
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home