Sellest kuidas ma ei tea kas rahulolev tasub olla ..

Etsiis. Olla rahul või mitte - selles on kartulikrõps (ei vaevu viitama, siin ja edaspidi. Ebaoriginaalne olen niiehknii). Kui ennemuiste sai oodatud aega, kus semester saaks läbi ja tekiks vaba aega, siis nüüd on see aeg käes ja rahulolemise hüppelist tõusu ikka ei tähelda. See viib mõttele, et peaks kiirelt mõne uue vabanduse leidma. Ehm, help, anyone?!

Lisaks siis veel pisiseik, kus ER uuris kuidas mul läheb? Kas teil ei teki selle peale alati paranoia, kui keegi võtab teiega ühendust üle mingi pika-pika aja. Minul tekib. Inimesed võtavad ühendust siis kui nad tahavad su käest midagi saada, mida sa niisama ei paku. Tegelikult on ju inimesed ilusad ja head ja ei käitu alati mingi tagamõttega, onju ?!

Igatahes läks jutt (üllatuslikult) rahulolemise teemadele ja sõnas ta:
"ot - kas sa teed tööandjale tööd, või oled sa imre heategevus fie"
Hmm. Raske küsimus.

Selgus samuti veel see, et palk jms hüved ei ole tegelikult üldse (elementaarse äraelamise piirini) olulised, kui töö ise huvi pakub. Püüan olla avatud..

Kus ma jäingi ? ahjaa: Hmm.


Soundtrack: vaikus (selline veidramat sorti).