Sellest kuidas suvi ei ole veel läbi ..

Jätkamaks oma paanilist suve ärakasutamise kampaaniat, sai lastekodu suvepäevadel käidud. Põhjuseks peamiselt seesama tavaline pläma, mida ma ikka ajanud olen - randomijumalale tuleb võimalus anda. Oli otsustatud, et sihtmärk on Naissaar. Kaheks päevaks karjatati kõik meie grupi lastekodulapsed kohale. Nagu ennegi paaril korral juhtunud, viskas säärane peomeeleolus ebamääraselt suur kamp mul tuju negatiivsesse skaalasse. Seda enam et kohapeal näis olevat populaarseks hüüdlauseks "Oodake siin pool tundi". See oli koodnimetus, mis tähendas, et pooleteise tunni pärast hakkab midagi juhtuma.. Mingi hetk mul sai kopp väga ette, jätsin meelde toidujagamise ajad ja hulkusin aja maha rannas ja metsas, kuulasin oma supervõimsasse pleierisse mahtunud muusika kaks korda läbi (Bush - 1 album, Tiamat - 1 album, Minor Majority - 1 album), ukerdasin majaka otsas, käisin inimesteta rannaosal  ujumas ja olin sotsiaalselt nii väheaktiivne kui võimalik ;)
 

Kuna ma ei osalenud võistluses "Kellel on pikem (objektiiv)", siis pidin pimeduse varjus oma telefoniga ämblikke taga ajama..

Täna, olles juba tunde Tartus tagasi, ei saanud jälle rahulikult töist esmaspäea teha. Kindlustuses käimise kõrval on ju kohustuslik ka Eestimaad kaeda. D'oh! ("No D'oh is a product of fear" - Kitty Farmer). Ei teagi, mis oli ajend ja mis põhjus ja mis juhus ja kuidas siia sobitub šokolaad, päike ja teater. Nii ta igatahes läks, et sain veeta jupi päevast asulas, kuhu ma enamasti ei satu, ja läbida mingid kilomeetrid maanteed..

Suureks saan, siis hakkan stabiilseks.

Soundtrack - Dagö - Sinihabe

Sellest kuidas ma ei tea kas rahulolev tasub olla ..

Etsiis. Olla rahul või mitte - selles on kartulikrõps (ei vaevu viitama, siin ja edaspidi. Ebaoriginaalne olen niiehknii). Kui ennemuiste sai oodatud aega, kus semester saaks läbi ja tekiks vaba aega, siis nüüd on see aeg käes ja rahulolemise hüppelist tõusu ikka ei tähelda. See viib mõttele, et peaks kiirelt mõne uue vabanduse leidma. Ehm, help, anyone?!

Lisaks siis veel pisiseik, kus ER uuris kuidas mul läheb? Kas teil ei teki selle peale alati paranoia, kui keegi võtab teiega ühendust üle mingi pika-pika aja. Minul tekib. Inimesed võtavad ühendust siis kui nad tahavad su käest midagi saada, mida sa niisama ei paku. Tegelikult on ju inimesed ilusad ja head ja ei käitu alati mingi tagamõttega, onju ?!

Igatahes läks jutt (üllatuslikult) rahulolemise teemadele ja sõnas ta:
"ot - kas sa teed tööandjale tööd, või oled sa imre heategevus fie"
Hmm. Raske küsimus.

Selgus samuti veel see, et palk jms hüved ei ole tegelikult üldse (elementaarse äraelamise piirini) olulised, kui töö ise huvi pakub. Püüan olla avatud..

Kus ma jäingi ? ahjaa: Hmm.


Soundtrack: vaikus (selline veidramat sorti).

Sellest kuidas Uptime vanemaks sai..

Eelmise nädala koolialguspaanika toel sai genereeritud paarikümnest märksõnast koosnev nimistu, millest kindlasti peaks vigisema või mille üle irvitama. No, ma kaotasin selle ära vist. Aga mälu järgi püüaks mõned neist ikkagi taas tekitada (ära küsi miks see vajalik peaks olema)..

Esiteks muiake kõik, head inimesed, tuletades meelde situatsioone, kus õppejõud lausub mõne teema kohta midagi sellist ".. ja selle olete te nüüdseks juba varasemates kursustes hästi omandanud..". Kui see kursus on näiteks mat-analüüs VIII, siis .. no, teate isegi!

Koolialgusepaanikas avastasin taas, et masohhism ei hüüa tulles. Seekord siis väljendus see just for fun arvuteooria võtmises. Nii tore ju jälle matemaatikaga tegeleda, right? Igatahes kui keegi peaks soovima minuga näiteks kuskil kohvikus passida ja (võrdlemisi lihtsaid, esialgu) ülesandeid lahendada, siis andku teada. Veider, mulle meenub küll vaid üks inimene, kes sellest ehk huvitetki oleks .. Küllap ta ise teab oma patte ja käitub vastavalt!

Reedel sai ka külastatud Uptime sünnipäeva kuskil peaaegu Tlnas. KF oli vapper ja oli nõus kaaslaseks tulema. Ehk tal ei olnudki väga hirmus..Aga, vähemalt minul oli meeldiv: tuleb tunnistada, et Uptimes on päris mitmeid toredaid inimesi. Ja õpetlikke. Näiteks õppetund elust enesest: Kui baaris gin&tonic'ut ei ole, siis tuleb tunda inimesi, kes tunnevad inimesi, kes teavad kus allkorruse restoran asub. Tõenäosusülesanne oli ka õpetlik ja veenis mind, et arvutamiseks ei olnud hea aeg. Taiplikult ma loobusin sellest ja ahistasin erinevaid inimesi ebamäärase mölaga..

Next stop oli ca poole kahe (?) paiku orienteerumine kuskile Mustamäele (?), sealt hommikul rongiga Vägevale (rongitädikese desinformeerimiseks ostsime pileti Tartu), sealt HM esivanemate kaasabil (aitäh!) Kärknasse, sealt järgmisel päeval bussiga Tartu. ehe näide, kuidas 2,5 päeva saab asjalikolemata maha passida! Ilmselt ümardamise huvides tuleb mittemidagitegeist jätkata..

Ahjah, etsiis Uptimeläbu kultuuriprogrammis oli seekord loominguline kollektiiv Indigolapsed. Hoolimata AF arvamusest, et tegu on mingi kahtlase jää*r copy'ga, olid nad tegelikult osavad ja mitmetele, sealhulgas mulle, üsna meeldis. Ümbruskonda ja kaasalauljaid silmates on mul isegi mingi visioon, kust ma plaadi võiks leida ;) Rämekaval, kas pole ?

soundtrack: Indigolapsed - Lumeingel