neljapäev, august 19, 2010

Sellest, et Ana tegi Lance’ile ära..

20100813_2123_01 Ana PopovicOlen ma juba rõkanud, et mulle meeldib Haapsalu (turistidest hoolimata)? Tõenäoliselt. Hiljuti sai taas kord seal mõned päevad aega veedetud, sest toimus taaskord Augustibluus ja taaskord viisin ma enda sinna kohale ja kogesin kuidas Ana Lance’ile ära tegi (ei, see ei ole kroonika stiilis uudis!)..

Selle aasta vaieldamatu lemmik oli Ana Popovic, kes klammerdumata liigselt tüüpilisemasse bluesimustritesse või mängutehnikasse, pakkus väga meeldejääva esituse: õige ja vaheldusrikas sound, hea vokaal, head lood + mul oli imehea positsioon lava ees;). Väga mõnus oli ka Ana bänd. Bassimees hullas, viskas silda, mängis selili ja pikkis publiku rõõmuks sisse ka näiteks riffe a’la “We will rock you” ja "Smoke on the water”. Väga fun! Eriti arvestades, et ma eelnenud põgusa kodutöö põhjal ei osanud antud esinejast midagi väga säravat oodata. Head asjad on veel paremad, kui nad ületavad su ootuseid!

20100813_2228_02 Ana Popovic

20100813_2138 Ana Popovic

Traditsiooniliselt oli parimate hetkede seas ka raudteejaama kontsert ja (samuti traditsiooniliselt) Bullfrog Brown. Taaskord üks kodulinna seltskond, mis kunagi pettumust ei valmista. Isegi kui mõned neist on segastel ajenditel habeme ette kasvatanud. Seekord tuli ka plaat koju (autosse). Ja jälle olen rahul..20100814_1644_03 Bullfrog Brown

Päris pettumusteta paraku selgi korral läbi ei saanud. Youtubist kodutööd tehes väga hea mulje jätnud Lance Lopez oli hale vari võrreldes mu ootustega. Kui sa oledki staar ja osav kutt ja suudad kiiresti mängida ja nõuda bändikaaslastelt “mitte ettejäämist”, siis (kurat) kanna see ka välja. Lopez tegi küll trikke: käis publiku seas, mängis väääga pikalt vaid vasaku käega, mängis keelega ja näitas oma näpuosavust vasakule ja paremale ja iga nurga alt,20100814_2318_01 Lopezaga muusikaliselt oli esitus selle võrra haledam. Heast bluesist või riff-rokist oli see ikka väga kaugel. Kõige masendavam oli aga Lopezi band, mis ei torganud mitte ühegi originaalse käiguga silma, küll aga ainitise staaripõrnitsemisega. Tõsiselt! Nad vaatasid kitarristi rohkem kui oma instrumente või publikut! Ok, tunnistagem, et kõlbas kuulata, aga pärast Ana Popovici kogemust oli see ikkagi hale. Pettumusest putkasin paar lugu enne seti lõppu linna peale, ostsin kolm pirukat ja kobisin tundmatu kiriku aiale ukerdama ja ämblikke loendama.

Veel jäädvustatud kilde Augustibluusist:

Sildid: , ,