Sellest, et Eesti jalgapall ei olegi väga hirmus..
Käisin täna esimest korda Eesti jalgapalliliiga kohtumist vaatamas - Tamme staadionil jooksid omavahel kokku Tartu JK Tammeka ja FC Kuressaare. Isegi pileti ostsin..
Tuleb tunnistada, et mugava, kvaliteetse ja kordustega Champions League’i telepildiga harjununa oli kohalikku live-jalgpalli vaadata pisut harjumatu. Kummastki meeskonnast ma oluliselt midagi ei teadnud ja mängu dünaamikat jälgida oli pisut keerulisem, kuid tuleb tunnistada, et live-jalgpallil on ka oma võlu. Näiteks kuulda meeste üksteise ergutamist, hoiatamist ja loomulikult sõimamist. Ehe.
Muide, “omad” võitsid 1:0 Alve peaga löödud väravast. Mängus oli küll päris palju rabelemist ja puntrassejooksmist, kuid mängupilt oli täitsa jalgpalli nägu.
Kui aus olla, siis staadionile sattusin peamiselt kiusatusest proovida, kuidas jalgpalli pildistada oleks. Osutus, et see on üllatavalt fun ja isegi annab mingeid tulemusi, kuigi tekitab kiusatust tehnikat täiendada-uuendada..
Btw, sügis tuleb! Ööd lähevad mustemaks ja meeldivalt jahedamaks. Hakka või puhkuse peale mõtlema. Eriti kui mõned räägivad kohviku-ja-loomaaia ja muud puhkuseleminekujuttu.
Soundtrack: Pink Floyd – Embryo
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home