Sellest, mida jagab Pöffday: "American Translation" ..

Ameerika tõlge
American Translation
Rež: Jean-Marc Barr, Pascal Arnold

Programm: Foorum

"Ameerika tõlge" on järjekordne püüd sarimõrtsuka hinge lahata. Keeruline ja liighästi/liigpalju läbimängitud teema. Spoilerdagem veel - teemaks on sarimõrtsuka ja tema kallima suhe. Oh jah, Bonnie&Clyde, Badlands, ..

See film tekitab segaseid tundeid. Esiteks, see on meeldivalt vähese vägivallaga oma teema kohta. Vihjeid, juttu ja kahtlustusi hämarate tegude kohta liigub ohtralt, aga päris splätterit ei ole karta. Teiseks, peategelane pole mitte regulaarselt inimesi teise ilma saatev playboy, vaid temasse armunud(?) rikkuri võsuke, kes järkjärgult avastab seda maailma, kuhu ta ehk pisut ootamatult on sattunud. Tema reaktsioonid näivad esialgu karjuvalt võltsid, kuid ajapikku hakkab sellest kooruma mingi elunägemus ja kübeke idealismi.

EI saa mainimata jätta ka negatiivset poolt. Tasub arvestada, et väga suure osa filmist moodustavad lembestseenid. Loo edasiviimise seisukohalt oli neid minu arvastes liiga palju ja tuleb tõdeda, et need olid tüütud. Eriti filmi alguses, kus sümpaatia tegelaste vastu oli rohkem kui kasin.. ego, ülbuse ja hormoonide ülejääk pole just see, mida ma kinos taga otsin..

Veel - esimesed pool tundi oli raske näha filmi, sest kaameratöö oli nii häiriv - viltune horisont, värisevad paigaltvõtted, ideeta ja korduvad kaadrid ja see ärritav tonaalsus. Võimalik, et seda võimendasid tegelased ja tegevustik, kuid loo edenedes avastasin end üha vähem mõtlemast kaameramehele ja üha enam naistegelase motiivide, mõtete ja sisemisele argumentatsioonile. See film muutub huvitavaks niipea kui jätta ebatõenäolise motivaatorina kõrvale (füüsilise) armastuse. See, mida arvad üle jäävat, ütleb ehk midagi ka su enda kohta..

Järkjärgult hakkasin ma tabama ilusamaid kaadreid, sümpaatsemaid hetki. Filmi lõpuks ma enam ei märganud kaameratööd ega teisi häirivusi - tegevustik harmoneerus, tegelased omastusid, saabus rahunemine ja siis - tunnistagem, oodatult - jäi maailm vait.

See film on agressiivne ning nõuab vaatajalt vaprus ja kannatust, kuid soovitan seda esmaste kaadrite põhjal mitte kõrvale jätta. Sel on oma võlu ja omajagu kaasa- ja möödamõtlemise võimalusi.

Hinnang: 7/10

Pöffil veel: esmaspäev 21.11.2011 kell 22:00 @Kumu Auditoorium, Tallinn