Sellest, et Pöffday saabus tartusse..

.. ise nägin!

Tunne on nagu külmal talveööl hangede vahel viimast bussi oodanult. Rõõm kui ta tuleb - saab külma käest ära ja isegi kui sa tead, et sa pole veel sihtkohas, siis on ütlemata hea tunne vedada end pingile kerra, tuled kustuvad ja sinu poole tõttavate piltide ja märkide saatel algab Teekond.. Pöffi puhul siis pärlite poole. Ma tean, et nad on seal olemas. Minu asi on taibata õigel ajal kohal olla ning rahulolu ja ideedekuhilad vastu võtta.

Sel aastal on mul filmide kohta ka kataloog. Ühelt poolt on seda väga mõnus sirvida - filme on tõesti palju ja võimas on käes hoida teejuhti nii paljude erinevate piltide ja emotsioonide juurde. Rääkimata mõttest, kui palju inimesi ja aega on panustanud kõigi nende filmide valmimisse. Teisest küljest on alati parem kinno minna teadmata filmist mitte midagi..

Mul pole veel kindlat plaani, kui palju filme selle aasta programmist külastan, kuid kindlasti käin lähiajal rohkem kinos kui tööl. Nähtust poetan ehk ka vahel siia mõne sõna - meeldetuletuseks endale vähemhuvitavateks aegadeks ja teaser'iteks tallinlastele.

Alustamiseks aga üks pöffilik nägemus Abraham Lincolnist (või abrahamlinkolnlik nägemus Pöffist):

Soundtrack: Alexander Brandon & Todd Simmons - Liberty Island - statue exterior