Sellest, et tühisus toidab iseennast - "Oslo, 31. august"

Oslo, 31. august / Oslo, August 31st
Rež: Joachim Trier

Pealkirjale vastavalt kajastab see film ühte päeva taastusravist korraks tööintervjuu tarbeks välja lubatud narkosõltlase Andersi elus (Anders Danielsen Lie). Ta käib mööda linna, otsides mingitki pidepunkti oma elule - külastab sõpru-tuttavaid, jõuab isegi intervjuule ja pidudele. Tühjusest pole aga pääsu..

Tegemist ei ole tüüpilise narkarifilmiga, pigem pole see aspekt peategelase juures üldse oluline - seda võib vaadata universaalsemalt kui lugu depressioonist ja püüdest iseendas pettumisega toime tulla. Põhjamaade kinole omaselt pole suurt edu loota ja kaamera jäädvustab need katsed külma rahuga.

Intellektuaalsus ja enesekesksus on depressioonile hea toit, aidates mõista, kui kaugeks on jäänud kõik su sõbrad, kui ajutised on su tutvused ja kui kaugel on su elu sellest, kus sa oleksid võinud olla või veelgi enam - pidanud olema. Selle asemel juhtub näiteks, et "sa oled 34 ja sul pole midagi". Väikesed rõõmud näivad selle kõrval tühised ja nende tühisuse tajumine on järgmine suutäis sinus elavale pettumusele. Kõik muutub mõttetuks juba eos.

"You always thought happy people were morons". 

Antud teos pakub küll mitmeid kenasid kaadreid ja huvitavaid dialoogikatkeid (kohvik, Proust!), kuid kogu see depressioonilaadung ja peategelase suutmatus endaga rahu teha lisab ka tegusa koguse ärritust komplekti. Samas, küllap see andis oma panuse tõika, et seda filmi on raske peast välja saada - kuulsa Trieri kauge sugulane on hakkama saanud päris mõjuva tööga.

Pöffi raames saab seda näha veel:

• teisipäev 29.11.2011 kell 16:00, Artis 1, Tallinn

Hinnang 7/10