Sellest kuidas Imre kümbleb kultuuris (elu asemel)..

Tere kool ja tere sügis. Mõlemad on toredad, meeldivad mulle mingitel veidratel põhjustel. Aga need pole praegu eriti olulised.. Pajataks hoopis taas filmidest, sest need on hakanud taas pisut rohkem mu tähelepanu köitma. Ateenas sai suvalisel vägapäevasel ajal vaadatud filmi Hindamatu. Ainus, mis ma sellest teadsin, oli see et see on prantslane ja et seal mängib Amelie'st nähtud Audrey Tautou, aga oleks ju ka nõme alati teada, mis film sind ees ootab. Onju? (me kõik ju teame, kuidas onjule vastata, onju ?) Pealegi, alati on tore olla neljakesi kinos. Hea et niigi palju tuli, alguses näis, et kaks on ka filminäitamist väärt publikum. Igatahes väga meeldiv: ei ole nihelevaid/mölisevaid kaasvaatajaid filmivaatamist segamas ja (jummel-hoidku) popkorni. Uhh. Rahvasumma vähesuse tõttu saan ma vist oma lõputiitrite äravaatamise kombega vihatuimaks kinokülastajaks: vaadata 5 minutit üksinda saalis prantsuskeelseid tiitreid, et teada mitu Jean'i sai oma nime filmile sappa. Teenisin vist sellega kuskilt klaasitagant ebamäärased žestid, mida ma igaks juhuks ei hakanud põhjalikumalt tõlgendama..

Pühabal lähen jälle Ateenasse, siis on D.Lynchi film tulemas.. Lootused on üsna kõrged - isegi kui Lynch teeb midagi keskpärast, peaks sealt stiili/soundtracki/visuaali poolest ilus film tulema. Mmm.. Ja homme on Sügisball. Kui keegi tahab seltskonda pakkuda pärastlõunal (vist oli 1400), siis vajutage mulle aegsasti käsi õlale ja sosistage mis vaja..

Lisaks siis võtsin seoses mingi säästupiletite kampaaniaga kohustuse minna sel aastal veel vähemalt kolm korda teatrisse. Oeh. Vot mis kõik juhtub kui ei ole naist, lapsi ega trenni (nagu täna osavalt ära mainiti). Ei teagi nüüd hoobilt kelle üle headmeelt tunda ja kelle üle kurvastada.
Samas, mulle endale mu prioriteedid meeldivad..

Soundtrack: Opeth - Hours of wealth /Ludwig Van Beethoven - 'moonlight' Sonata Op. 27,2 in C Sharp Minor