Sellest kuidas Imre taas eksamit ei taha teha..

Kui keegi veel ütleb "hamaidahamaidahamaidahamaid", siis tere tallegi - vanad uudised! Otsustasin lähiajal, et kuna kolmapäeval on eksam ja ma ei ole seni midaig õppinud, siis on mul tunne, et kindlasti ei jõua ma õppimiseni ka järgneva kahe päeva jooksul. Seega pole mul mõtet sinna eksamilegi minna. Ja kuna ma plaanin eksamile mitte minna, siis pole mul ka ju mõtet selleks eksamiks õppida. Missugune ilus rekursiivne põhjendus luuserdamisele.

Kui keegi sellegipoolest tunneb keelel pakitsemas hirmosavat sütitavat motivatsioonikõnet intensiivsete ülikooliõpingute jätkamise praktilisusest Mägi-Karabahhi lambakarjuste raske elu näitel 60.-ndate teisel poolel, siis palun, ärge hoidke ennast tagasi. Ma hea meelega tunneks vastupandamatut soovi pühenduda akadeemilisele karjäärile (aitäh EL-ile nõmeda väljendi meeldetuletamise eest).

Sektsioon "Seebiks":Uusaastalubadused.
Sellest kõigest on väga vähe kasu. (loe: *žest* VÄGA VÄHE (kasu)!). Näiteks, ma võin ju lubada, et sel aastal ma enam ei tujutse lambiasjade peale, aitan kord nädalas bussi ootava vanatädi valele poole teed, ehk isegi lõpetan inimeste tembeldamise mõttetuteks. Yeah, right! Inimvaenulikkus tundub praegu liigagi põhjendatud.

Ma parem lähen ja matan end taas mõnda teise maailma: 1944.a oktoober Kesk-Euroopas. Seriaali "Band of Brothers" mõned osad veel vaatamata. Veenev, ehe, jõhker, inimlik.. Oi kuidas mulle meeldib asjadest vaimustuda!
*thumbs up*

BTW, kui keegi kohtab loomingulist kollektiivi Sick Dog, siis soovitan soojalt. Usun siiralt, et kõik kalad oli helimehe süü.