Sellest sügisest, ballist ja Ärast..

Toetasin siis uuemat eesti filmiklassikat -> Sügisball. JA tuleb tunnistada, et ON HEA. Visuaalselt ilus, eesti filmi kohta uskumatult hea soundtrackiga, meeldivalt vaba tõlgendamisruumiga .. Tegelased ? Sellised, keda sa mõistad, sellised, kelles sa tunned ära inimesed oma ümbert, kui ka selliseid keda sa tead, et on olemas. Lisaks veel mitmeid armsaid/veidraid pisidetaile ja häiriv-stiilseid-hüpnotiseerivaid stseene, mis tekitavad mõtteid mida tahaks kohe-kohe mõelda, et aju tagasopis peaaegu tajutav idee endale mõistetavaks vormida aga ei saa ju ometi filmi aega selleks ohverdada! Kritseldasin kinopiletijagu märkmeid, aga nagu teada, on külmad mõtted pisut teised.. teeselgem alandlikkust.

Võtsin sellele filmile peale veel pisut hulkumist ja lambimöla ja elusa kontrabass&kitarri @shakespeare. Igatahes kammis õige pisut ära (in a good way), millega kaasnes soov saada ÄRA. Oleks jälle läänerannikule trüginud, aga head inimesed soovitasid mulle hoopis otepää lähedal ühte kohta - Harimäe. Mõnus on öösiti sõita mööda liikluseta teid, kuulata midagi head, mõtelda ja olla "teel".. sul ei ole kuskile kiiret, kulged 60-80 km/h ja isegi ei hooli eriti sellest, kuhu sa täpselt välja jõuad. Antud juhul ma isegi jõudsin Harimäele. Ronisin torni ka aga kuna sel ajal oli kell ca 2 öösel, siis näha oli vaid kümmekond heledat täpikest piki oletatavat horisonti (sellele eelnes isegi pisut vähem nähtav treppidekogum, mis tuli eelmainitud vaatega tutvumiseks kaks korda mobiilivalgel läbida ;) Ärgates oli olukord mõnevõrra muutunud:

.. ja 13 tundi hiljem olin ümber Võrtsjärve ringiga õnnelikult koduses Tartus tagasi.

Njah.
Sära on vaja.

Soundtrack: (Kui keegi peaks tahtma mulle headmeelt teha, siis võiks mulle toimetada loo) Virmalised - Naer. (Üllatuslikult.)