teisipäev, juuli 22, 2008

Sellest, kui tore on vihata..

Kui ma juba juhtusin üle mõne aja Orkutiringil olema, siis sattusin ka kommuuni  "Eesti rämpsmuusika vihkajad" ning ei suutnud taaskord mäletada, miks ma seal liige olen. Ilmselt selle pärast, et anda oma tuhandiksenti väitmaks, et Eestis on artistidelt nõutavate oskuste alampiir mõnevõrra olematul tasemel. No, what can you do, isikuvabaduse osa on ka õigus ennast realiseerida näiteks muusikuna. Andkem neile andeks ja palvetagem, et ühiskond ebaõnnestunumaid liialt ei julgustaks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida .. ;)

Hoopis võttis hinges kripeldama see pointless keksimine ja artistide mustamine eelpoolmainitud kommuunis. Kas Bedwetters on meinstriim? Niki on loll ? DAgö on wannabe-muusika? JaagupKreemEiOskaLaulda? Homenjal on aktsent? Hu on liiga tavaline?
Loomulikult toob see kaasa vastuvigisemised, et "oi, miks Cool D on sellesse nimekirja pandud", "Aga The Sun on ikka palju magedam kui vennad Johansonid" jms.
And so on and on and on..

TÜÜTU ja SISUTU on sõnad, mis kargavad selle peale pähe. Ilu on vaataja silmades ja mõte on kuulaja kõrvades. Mulle ka Meie Mees ei meeldi, aga minu arvates on loomulik, et kui leidub inimesi, kellele see meeldib, ja kui nad kuulavad ja kargavad selle taktis kuskil minust eemal, siis palju õnne neile, et nad on vastastikku üksteisele kasulikud. Argumenteerimata bashimine tolles konkreetses foorumis on paraku vaid fleimimise koht, kus mitte-väga-mõtlevad isendid saavad oma ego paitada : sa pead ju olema ikka way cool ja erinev (loe: eriline), kui sa meinstriimi nii innukalt vihkad ja võimalikult paljusid muusikuid suudad avalikult (ja seejuures saamatult) maha teha. Tore, et neil on nii tore hobi ja nii palju aega sellega tegelemiseks! Jei!

Analoogia pealt meenuvad mu "topeltstandardid" ja tõsiasi, et ma sageli eelistan näiteks aktiivsete trance'i-huviliste isenditega omal initsiatiivil lähedalt mitte suhelda. Usun siiralt, et see ei ole märk minu erilisusest ega popist meinstriimivaenulikkusest, sest ma ei lähe neile seda näkku karjuma ega kriibi pimeduse varjus võtmega nende bemmi uksele oma Ülimat Tõde. Pigem on see minu vabadus suunata oma kogemusi meeldivamate poole. Nimetage seda eelarvamuseks kui tahate, kuid mina eelistan sõnu "kogemus" ja "tõenäosus". Neist "topeltstandarditest" peaks kunagi veel heietama. Imho on see naljakas mõiste ja potentsiaalselt naljakas on seda tõsimeeli kasutada ;)

------
Hmm. milline peaks olema hea vaste Orkuti mõistele community? Mina kasutan jõhkralt ja alatult sõna kommuun, mis annab küll asjale pisut teise varjundi, aga on vähemalt kõrvuti sõnaga "orkut" piisavalt arusaadav ja mugav käänata. huvitav, kas on paremaid alternatiive ..

Sildid: