laupäev, mai 17, 2008

Sellest kuidas koguda liblikaid ..

Mida teha kui sul on kopp ees inimestest ja asjalikkusest ? Mina otsustasin lugeda raamatut. Mul on väidetavalt või esmamuljelt häid raamatuid seoses Päevalehe kampaaniaga ilmselgelt liiga palju kogunenud ja nendega lähenemist ei tohiks niiehknii liiga kaugele tulevikku lükata. Valituks osutus kõige viimane ost:

John Fowles - "Liblikapüüdja"

Hea oli! Tegin enda kohta üsna ebahariliku tempoka lugemise ja investeerisin raamatu tagakaaneni tutvumiseks kaks õhtut. Fowles suutis mind veenda iga ca 50 lehekülje kohta erineva domineeriva emotsiooniga.  Lisaks oli seal selline meeldiv-napakas tegelane nagu G.P.. Loe ja imetle, kuidas teadmised kombineeruvad lihtsuse ja aususega. Muidugi tõenäoliselt Miranda hinnang ei olnud kuigi objektiivne ja MrClegg oleks teistsuguse arvamusega olnud.

Teine huvitav temaatika oli liikumine rahulolematus-rahulolu teljel ja väikekondanlikkuse probleem. Tõmmata joon endast ühele või teisele poole, rahulolematusest see ei päästa. Väikekondalane vihkab ja väikekodanlast vihatakse. Umbes nagu näiteks "emo" praegusajal. Kasutu vägivaldne sildistamine, kus iroonia ja absurdiga peab lisatähenduste pärast juba ettevaatlikum olema kui need tühised sõnad seda väärt oleks.

Lisaks üks veider seik raamatu viimaste lehekülgede kohta.. Lugesin seda selles raamatulugejavaenulikus kohas ZPPange vastas. Moka vms. Mitte püüdest rebel olla või muud seesugust, lihtsalt mujal oli liiga palju rahvast, reedeõhtulikult liigläbusas tujus. Wilde's oli vist suisa karaoke. Fuih! Tulles tagasi raamatu lõpu juurde.. Viimaste lehekülgede lugemise ajal kostus kõlaritest Michael Bublé - Feeling Good:

"It's a new day
It's a new life
For Me
And I'm feeling good
I'm feeling good"

Ilgelt äraleierdatud lugu, aga miskipärast tõstis see mu mõttes Mr Clegg kingadesse. Antud isiku ja raamatulõpusituatsiooni korral oli see jabur tunne.

Nüüd ma pean ennast ainult veenma, et ma järgmine kord raamatupoodi sattudes ei ostaks järgmist Fowles'i raamatut õilsa lootusega, et see on samavõrd mõtteainet pakkuv kui "Liblikapüüdja". Ma olen neist mitut käes hoidnud. Ma tean nende nimesid. Ma tean kus nad elavad.

Tunne või muret.

Sildid: