Sellest mis on vaese väikese sportlase hinges..

Külastasin mingil ebamäärasel töisel päeval lõuna-ajal toredat sööklat nimega Kuum Tass. Oodates oma Tseesarit, juhtusin patamatult nägema TV vahendusel mingit spordivõistlust - mingit tõstmist raskustega kangi ja muu komplekti kuuluva värgiga. See viis taaskord automaatse sildistamiseni (mõttetud spordialad - mõistlikud spordialad) ja automaatselt analüüsimiseni, mis kuhu kuulub, miks jne.

Konkreetselt: tõstmine näiteks. Võisteldakse selle nimel, kes suudab mingit rasket kangi peakohale lükata. ehm. Ma pisut kahtlen, kas nad naudivad seda protsessi (tõstmist).  What's the point ?  Kui sa oledki tugev, siis võiks pigem leida omale mõni mõistlik rakendus ja minna mõnele vanamammile palke metsast koju tassima vms. Lasta inimestel imetleda(?) kuidas sama kangi korduvalt ja korduvalt ja korduvalt üles tõsta lihtsalt selleks, et kontrollida, et olla "naabrist  tugevam" ? Püüda olla Kõige Parem Kangiliigutaja ? Miks mitte siis väärtustada ka teisi kasulikke ja mõnele ehk meeldivaid tegevusi. Näiteks mõni volodja on kindlasti imeosav pea peal seistes kaugussülitamises.. Samamoodi naabrist parem. Mind you, kindlasti mäekõrguselt (-kauguselt?) parem kui sina või mina. Saada Parimaks ? Selline napakas eesmärk ongi ?! Inimesi on miljardeid, parimaid on üks. Imeline tõenäosus. Tõenäoline ime.

Ehk võisteldakse neil aladel lihtsalt selle nimel, et mingil teljel ennast üha uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti määratleda? Nii jääb küll mulje pidevast ebaõnnestumisest oma taseme määratlemisel, eitamisefaasist oma mitteparim-olemise suhtes  või haiglasest soovist pidevalt oma taset teada.. Jälle hea valik. Vaene väike sportlane.

Ehk on põhjuseks soov saada tuntuks - olla Suur ja Kuulus ja medalitega? Hmm. Lapseõlvest vähe emaarmastust ja isa toetavat õlalepatsutust saanud? või äkki on kaalutlused hoopis praktilisemat laadi.. Äkki on see hoopis investeering tulevikku? Kui sa oled edukas, näiteks olümpiavõitja, siis mingil segasel põhjusel teavad üllatavalt suur hulk inimesi sinu nime (aitäh, meedia!) ja kuna nad valimistel nagunii kedagi ei usalda, siis nad valivad erakonna, kus on olümpiavõitjad ? Kui hästi läheb, siis sa oledki Riigikogus hääl leival. On ju ilmne, et kui sa oled juba hea teiba abil viie meetri kõrgusest latist üle hüppama (Nothing personal, Erki), siis oled sa kompetentne osalema teiste olevikku ja tulevikku kujundama. Ja kui sa oled saamatu oma alal, siis sa võid alati pisut vähem hea leivaga leppida ja hakata järgmist põlvkonda tulevikku-investeerijaid treenima-nõustama, et see mõttetuste ahel võiks jätkuda veel inimpõlvi..

Andkem mulle andeks, kui mõned teised Tugevad ja Naabrist Paremad volodjad seda konkreetset kangi, selle  kuju ja vormi ja maitset ja tõstmist ennast tõesti naudivad, tegelikult ei hooli võistlusmomendist ja enda teistega võrdlemisest, parim-olemisest, aust ja kuulsusest NING nad kahjuks kõiki teisi meeldivaid/kasulikke/tulutoovaid tegevusi (tädi Maali palgid metsas) EI naudi..

Ja andkem mulle andeks, kui ma ei juhtunud tabama mitmete (kangitõstjate) jaoks nii ilmset naelapead ega "lauda" selle naela küljes ega taibanud tõstmise sisemist ilu, mõju ja võimalusi. Olen vist nii süüdi.

Note to self: kunagi mõtiskleda mõistlike individuaalsete spordialade eksistentsi võimalikkusest, inimeste vajadusest(?) võistlusmomendi järele ja sellest, et sport on vaid veider meelelahutuse vorm: tõstjad kui näide ennastohverdavatest rahvakunstnikest ja spordijälgijatest kui hälbega hasardisõltlastest.

Muide, kui keegi teab, millal Tartus kuskil mõni televiisor tipptasemel jalgpalli näitab, andke teada.

soundtrack: Amorphis - The smoke