Sellest, kuidas plastik koguneb..

Jälle.

Seekord siis leidsin, et on igati kasulik plaan muretseda omale videoplaneti kliendikaart. Poe tänava laenutus on lihtsalt nii mugava koha peal ja tunnistagem ausalt, tahtmine filmi vaadata ei ole minu puhul just kuigi haruldane.. Niisiis müüsin oma hingest ja privaatsusest järgmise tükikese, et saada uus ja tore plasttükike. Ma kahtlustan, et see võib tähendada, et neid Bobby Longi stiilis üritusi hakkab minu pool veelgi toimuma.

Ahjaa, plastiktüki soon-to-be omanikuna sain ka "tasuta" filmi laenutada. Valisin Kirjad Iwo Jimalt - Clint Eastwood'i juhatamisel tehtud jaapanikeelne film Iwo Jima lahingust jaapanlaste poolt vaadatuna. tuleb tunnistada, et pärast Relvavendi on latt teostuse osas mul nii kõrgele tõusnud, et võrdluses "hea"-tasemele küündimine on raske. Ühesõnaga mitteveenvaid kohti oli päris mitu, peamiselt näitlejatöö ja tehnilise (eriefektide) osas. Vägisi jäi mulje, et raha ja aega ja viitsimist ei olnud just liiga palju. Samas, ei saa märkimata jätta, et film omas ka häid külgi. Näiteks tempo, mis oli just paras ja keskendumine inimestele, mitte paugutamisele. Õnneks ei omanud see teos ka patriotismi ja dramaatilist märterlikku eneseohverdust põhisüzeena - päris mitmetel hollywoodi sõjafilmidel kipub see lipu lehvides suremine palju võlts-haledamalt serveeritud olema. Samuti meeldis mulle üsnagi filmi muusika ja jaapani keel. Sound Editing oli siis ka ainuke Oscar, mis sellele filmile tuli, püüti küll nelja.

Hinnang: Tasub ühe korra vaadatat. Visuaalselt ok, sisult üle keskmise, kuid pisut toores.

Clint Eastwood olevat Iwo Jimast teinud filmi ka vaadates sündmustele jänkide vaatenurgast. Ilmselt oleks sobiv lähiajal ka see ära kaeda. Näis.