Sellest kuidas suvi ei ole veel läbi ..

Jätkamaks oma paanilist suve ärakasutamise kampaaniat, sai lastekodu suvepäevadel käidud. Põhjuseks peamiselt seesama tavaline pläma, mida ma ikka ajanud olen - randomijumalale tuleb võimalus anda. Oli otsustatud, et sihtmärk on Naissaar. Kaheks päevaks karjatati kõik meie grupi lastekodulapsed kohale. Nagu ennegi paaril korral juhtunud, viskas säärane peomeeleolus ebamääraselt suur kamp mul tuju negatiivsesse skaalasse. Seda enam et kohapeal näis olevat populaarseks hüüdlauseks "Oodake siin pool tundi". See oli koodnimetus, mis tähendas, et pooleteise tunni pärast hakkab midagi juhtuma.. Mingi hetk mul sai kopp väga ette, jätsin meelde toidujagamise ajad ja hulkusin aja maha rannas ja metsas, kuulasin oma supervõimsasse pleierisse mahtunud muusika kaks korda läbi (Bush - 1 album, Tiamat - 1 album, Minor Majority - 1 album), ukerdasin majaka otsas, käisin inimesteta rannaosal  ujumas ja olin sotsiaalselt nii väheaktiivne kui võimalik ;)
 

Kuna ma ei osalenud võistluses "Kellel on pikem (objektiiv)", siis pidin pimeduse varjus oma telefoniga ämblikke taga ajama..

Täna, olles juba tunde Tartus tagasi, ei saanud jälle rahulikult töist esmaspäea teha. Kindlustuses käimise kõrval on ju kohustuslik ka Eestimaad kaeda. D'oh! ("No D'oh is a product of fear" - Kitty Farmer). Ei teagi, mis oli ajend ja mis põhjus ja mis juhus ja kuidas siia sobitub šokolaad, päike ja teater. Nii ta igatahes läks, et sain veeta jupi päevast asulas, kuhu ma enamasti ei satu, ja läbida mingid kilomeetrid maanteed..

Suureks saan, siis hakkan stabiilseks.

Soundtrack - Dagö - Sinihabe