Sellest kuidas jaanipäev teeb promo..

Käisin üle mõne aja taaskord maal. Noh, mitte päris "järgmine maja on kolme päeva tee"-maal, aga selles mandri-Eesti-keskpunkt-maal. Samas, seda on ennegi juhtunud. Meelde jäi aga hoopis üks (kui mõtlema hakata, siis nimetu) hääletaja, kes pakkus seltskonda ja õpetlikke lugusid (Adavere jaanipäevale sattumisest, vaene inime), laule (jaanipäevaks kõrguvast rohust, igast sõnast saab laulda!) ja nalja (näiteks leivaga kalastamise tänapäeva eripäradest) mõne armsa iroonianoodiga (oo, tal on oma bänd! kui ägee!) . Isegi kahju, et ma esivanematele olin lubanud näole anda, muidu oleks võinud hukka minna ja näiteks Tallinna-Märjamaa-Karksi-Nuia vms ringile minna. Oh, olen pidur. Vähemalt sai anonüümne hääletaja loodetavasti Adaverest kiiresti uuesti auto peale: mõne aja möödudes oli ta teeäärelt kadunud.. Whee.

Täna tagasiteel nautisin taaskord vabadust olla ebapraktiline. Milleks valida punktist A 70 km kaugusel asuvasse punkti B jõudmiseks lühim ja igav maantee, kui sa võid ootamatu tuju ajel leiutada käigult vähemalt kaks korda pikema marsruudi ;)