Sellest, mis tunne on kaotada ennast..

Kuu (Suurbritannia, programm: eurasia)

Kaitsja ja Mammuti kõrvale veel üks särav teos. Seekord siis ulmeteemadel – kuu ja kloonid. Üsna huvitav on ette kujutada, mis tunne võib olla kogemata teada saada, et sa oled kloon. Nagu masin – kindlat ülesannet täitma, igaks juhuks mitmekordselt dubleeritud.  Avastada ennast keset "näitemängu", mis pidi sind isoleerituna ja töökorras hoidma. Mis saab sinu unistustest ja mälestustest? Need ei olegi tegelikult sinu enda mälestused, heal juhul on need läbi elanud sinu originaal, kuigi ka selles ei saa kindel olla. Kas mäletatu tõesus on üldse oluline? Sinu jaoks jäävad nad ikkagi sama reaalseks, kuigi su elu on tegelikult kellegi teise elu ja tal on sellele suurem õigus kui sul endal..

Huvitav oli näha sama originaali kloone suhtlemas (ja kaklemas). Neil on ilmselt täpselt sama stardiplatvorm, mäletavad paljuski samu asju, mõtlevad samamoodi. Kuid ometi on "elu" olnud alates äratamisest erinev ja nad ON erinevad. Taaskord väike meeldetuletus, et iga päev mõjutab ja muudab meid, kuud ja aastad seda enam. Enesekeskse tõprana meenuvad mulle ka need inimesed, kes ma olen olnud viimase kümne aasta jooksul.. Neid on päris mitu.

Hoolimata vahel tajutavalt tagasihoidlikust eelarvest, oli see film veenev ja ilus. Efektide asemel kandus rõhk sisule, mis kandis selle probleemideta välja. Kiidusõnad saavad ka GERTY (Kevin Spacey häälega, muide) ja soundtrack.

Hindeks 5. Lihtne kuid mõjuv.

- - -

Võimu piirid (USA, Hispaania, Jaapan; programm: 13 valitud teost)

Jarmuschilt ootasin Coffee&cigarettes jätkumist, võib-olla aeglasemat ja ilusaid kaadreid (nagu Dead Man!). Paraku tuli pisut pettuda. Esiteks oli Ateenas heli pisut kehv, neist vähestest dialoogidest ei saanud mitmetest piisavalt hästi aru, sest see oli liiga vaikne ja kerge aktsent viis sisu endaga näitleja habemesse. Hispaania ja muudes mitte-inglisekeelsetest osadest ei saanud muidugi peaaegu mitte midagi aru. Rahvas siiberdas ringi, hilines, lahkus, trampis ekraani ees paremalt vasakule ja siis vasakult paremale. Tädike mu kõrval "nokkis" ja ärkvel olles krõbistas kommipaberiga. Lisades juurde väga aeglase ilma konkreetse loota filmi ja mu kerged peavalu-alged, siis ma olin pissed off ja head muljet ega arusaamist ei tekkinudki. Vana hea internet küll hiljem pisut kompenseeris.

Hindeks 3. Ilus, aga liiga aeglane ja liiga diip minu jaoks.

- - -
10 filmi vaadatud, 6 minna. Tuleb tunnistada, et Pöff on mu üsna ära väsitanud. Õnneks on homme puhkepäev..

Soundtrack: Sõpruse puiestee - Kaotaja