Palamets, ikka raha pärast..

introvoor elust enesest (loe: tartu kaubamaja faunavaatlusest):
"Õu, mind aetakse taga, ä"
"Ah?"
"Raha pärast"
"Aa, mhmh"

-----
Hoki on teema. Kuna ajutiselt elu ei ole, siis miks mitte teha nägu, et ma parema meelega vaatan hokit. Väga macho, miks mitte, eksole?
Niisiis graafik kool-töö-söök-uni asendus palju konkreetsemaga: kool-töö-hoki-uni. Progress.
Kui seni oli kohalikuks kommentaariks eesti hokiäss Sildre, siis esimeseks ülekantavaks veerandfinaaliks oli keegi härra Ahi (vms) kuskilt ahju tagant välja kaevatud. Erinevalt Sildrest ei olnud vaesel vanakesel ei teadmisi hokist ega kommenteerimisoskust. Küll aga oli äratuntav mõningane üritus matkida Palametsa stiili. Masendav!

Järgnevas mõned näited vanahärra kommenteerimisoskusest:

Pärast väravahõngulist olukorda näitab olukorda teise nurga alt. "See on .. (paus) .. See on .. (paus) ... kordus"

Jurtshenko tuletab meelde, et kunagi mängisid ka väravahid ilma kiivrita. Vanake lisab natukese aja pärast: "Ja tol ajal mängisid väravahid mõnikord lausa, hehee, ilma kiivrita".

...
hirmus!

et siis Vetikavabrik

Selleks, et kõik päris ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et mõned ajad tagasi leidsid PK esindajad, et mõtlemine on saatanast. Seega saigi kokku lepitud, et PK liikmed enam ei mõtle. Meie eest mõelgu vetikad. Teate küll, need ebamäärased asjad vee all. Ja ma ei tea ise ka miks just vetikad, nemad mõtlesid minu eest - mina ei tea.

Tegelikult ei tea ma üldse midagi. Kõiges on süüdi vetikad..