Sellest minuvõtmisest..

Minu viimane püüe pisut kultuuri ja meeldivat ajaviidet oma ellu tuua oli eileõhtune teatriskäik - "Võta mind". Siinkohal minu tänusõnad AJ pihta, kes suhtelisest vähesest etteteatamise ajast (2 päeva?) hoolimata toetas üritust abistava kaaslasekstulemisega. Sellised inimesed on toredad, kes üritustega kaasa tulevad :).

Siinkohal meenub ka kunagine situatsioon NA-ga, mis väärib meeldetuletamist.  Situatsioon, kus ma tahtsin vägajärsku kinno saada, skännisin telefoniraamatut ja otsisin mitteregulaarset kaaslasekandidaati:

IP: Hei! Kino, mingi õudukas, ekraanis, 20 minuti pärast ?
NA: ok.

Alrighty, võtke eeskuju, inimesed! Aga .. tagasi lähimineviku ja minuvõtmise manu..

Etenduse kirjelduse järgi oli oodata, et tegemist on kas millegi lolli ja labasega või siis hoopis - meeldivalt jabura inimeste paikapanemise üritusega. Pisut mõtiskledes selgub, et mu ootused osutusid üsnagi õigustatuks, kuid ma tegin vea oletades, et etendus valib mõne neist kahest valikust. Praktikas selgus, et pigem tegeletakse pendeldamisega nende kahe vahel .. ja ma ei suuda isegi takkajärgi jagada ei tegelasi ega stseene ühele või teisele poole, sest tegelaste eesmärk ei olegi olla meeldivad tegelased ning ebameeldiva tegelasega stseen ei ole veel tingimata halb stseen. Minu jaoks vastikuid käitumismalle jagus ohtralt. Samas jagus ka meeldivaid detaile, dialoogikatkeid, ilmeid, hetki. Selline Yin&Yang. Meeldetuletus inimeste suhtlemispuudulikkusest, -suutmatusest, mõistmatusest, mõistmisevajadusest, lollusest, alatusest, alandusest jne jne.. Palju asju segamini. Stabiilsust pakub ainult pidev rahulolematus ja pesumasin.

Ma ei oska ütelda, kas etendus meeldis mulle või mitte.. Ma ei oska ütelda, kas see andid mulle midagi või mitte. Ma ei tea, kas ma leidsin sealt piisavalt tõlgendamistväärivat või kas ma julgen väita, et ma sain sellest aru. Väga mitteminulikult ma isegi ei hooli neist hinnangutest..
(See vist tähendab, et tegelikult oli see hea etendus)