Sellest, kuidas meil on viivitamatult vaja hulluks minna..

Päevad tulevad vasakult, lähevad paremale. Tulemise ja minemise tundide vahele jäävad hetked olemiseks. Viimasel ajal siis rahulolemiseks. Kui olla negatiivne, siis ütleks optimist, kui püüda pisut enesesõbralikumalt asju sõnasatada, siis optimistlik realist  ;)

Muu heaolemise, töötegemise, lambivestlemise jms kõrval kasutasin täna ka taas oma "müüdud hinge" - videolaenutuse kliendikaarti. SIht oli seekord "Sin noticias de Dios" - kaklus Taeva ja Põrgu vahel ühe mõttetu poksija hinge pärast. Kummaltki poolt saadeti ingel asju korraldama ja loomulikult tekib sealt ka pisike huvide konflikt. Põrgu agent oli muide Penelope Cruz ;) Rohkem sisu ei räägi, sest äkki keegi soovib seda filmi kunagi ise vaadata ja siis oleks see ikka äraütlemata kurb, kui mina oleks huvitavamad kohad ette ära rääkinud.

Kommentaariks ehk veel niipalju pisiasju:

• katke dialoogist: "Sa oled nagu oliiv dry martini's - vajalik kuid tähtsusetu".
• Kui vaene poksija räägib hispaania keeles, siis taeva asjaajamise keeleks on prantsuse. Põrgus räägitakse muidugi inglise keelt  :P
• Kui taevas oleks päriselt ka olemas, siis ma loodan, et nad ei pinguta filmis näidatud poksija-suguste pärast. Või ma valiksin parema meelega Põrgu.

Niipaljukest siis selleks korraks filmidest..

Kunagi peaks hakkama ka kirja panema loetud raamatuid.. Juulist alates on saldos vist küll Asprini müüdisari + Kingi "Misery", aga sealt kaugemale enam väga täpselt ei mäletagi .. Mäletamine oleks ilmselt hea ja annaks veelgi rohkem meeldivaid meenutusi parematest paladest. (flashback: Liblikapüüdja!). Vot. Hetkel aga loen Punasest sarjast Zamjatini raamatut "Meie". Olevat eeskujuks olnud näiteks pisut tuntumale teosele "1984". Sisu järgi täitsa usutav, meeldib mulle isegi rohkem - meeldiv-veidrad tegelased ja mulle sobiv jutustamisstiil. Juhe-kokku-kammi-ära-raamat. Üks katke (mälu järgi) näiteks arsti juures käimisest:
"Kui huvitav! Kas me tohiksime teid piirituse sisse panna?". Kuna tegemist oli Ühisele Riigile olulise persooniga, siis paraku ta piirituseanumis oma elu ei lõpetanud (vähemalt mitte selle koha peal raamatus).

"Jah, jah, just nimelt! Ja kõik peavadki hulluks minema, kõigil on möödapääsmatult vaja hulluks minna - võimalikult kiiresti! Ma tean - see on möödapääsmatu." (D-503 @ Meie)

Tegelikult oleks aeg hakata taas aktiivsemalt oma magistriprojektiga tegelema. Siinjuures annan huvitatud üldsusele õiguse mulle ilmselge luuserdamise korral meeldetuletus teha ja etteheitval toonil küsida: "Kuidas su lõputöö edeneb?". Ma jätan omale õiguse seda kommentaari ignoreerida, igaks juhuks.

Kõik juhtub Homme.