Sellest kui pimedad on olnud ööd ..

Samson and Delilah (Austraalia, programm: panoraam)

Oi mulle meeldivad eristuvad filmid. S&D oli teistmoodi inimestest, teistmoodi kohas, teistmoodi elustiilist, kuid muutumata seejuures võõraks. Ka suhtlemine toimus teistmoodi – milleks sõnad? Peategelane ütles filmi jooksul vaid ühe korra oma nime (sedagi kokutades), kuid väljendamata midagi ei jäänud. D sai küll mitme lausega hakkama, kuid filmi kohta pole sedagi ülearu palju. Sellele filmile nii sobivalt jätan sõnadesse panemata, mida vaatamine mulle andis, kuid mulje on vaieldamatult positiivne.

Pilt on pärit filmi veebilehelt. Seal on neid veel, lisaks mõned korduma kippuvad küsimused koos vastustega.

Andsin hindeks 5. Ilus ja veidralt mõjuv.

- - -

Doktor Parnassuse imaginaarum (Suurbritannia, Prantsusmaa, Kanada, programm: panoraam)

Film, mis on kahtlemata hea ja hoolikalt tehtud, kuid paljude teiste pöffi filmidega võrreldes jättis see mulje ameerikalikust staaride ja rahakotiga löömisest, sekka pisut ameerikamaahuumorit - näoli porri, "pilt tasku" pea äralöömisi jms.

Andsin hindeks 4. Vaadatav-hea, aga ei midagi rohkemat.

- - -

Prohvet (Prantsusmaa, programm: screen international kriitikute valik)

Pisut kurb kui eredaim mälestus filmist on korralduslikud apsakad. Esiteks algus viibis tehniliste probleemide tõttu. Valdavalt usutavasti prantsusekeelne film oli varustatud suurte kollaste venekeelsete subtiitritega pildi peal, inglisekeelseid subtiitreid esialgu üldse ei olnud, siis tulid kuskile kõrgele üles, kust oli neid ebamugav lugeda. Siis nad kadusid ära, tulid tagasi, kadusid ära, läksid sünkist välja, tulid tagasi… jne. Pool tundi vaevalist filmivaatamist, siis jäeti film pooleli, tehti saal valgeks, et küsida stiilis: "Tahate siis näha vaatust teist ? Vaadake!". Mõistan, et apsakaid juhtub, aga korraldajate kala sellegipoolest. S&D ajal apsakad vähemalt ei domineerinud filmi. Ahjaa, film? Polnud paha, aga gängsterid, vangla ja võimumängud ei ole päris minu thing.

Jäi hindamata. Ju ta 3-4 kanti oleks saanud.

- - -

Triaaž (Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, programm: panoraam)

(pilt pärit @ http://triagemovie.wordpress.com/, seal on ka intervjuusid ja muud huvitavat)

Pöffi kava lühikirjelduste järgi minu kõige oodatum film. Tegelasteks sõjafotograafid ja sõda. Viimane polnud küll peategelane, kuid oli sellegipoolest hästi kujutatud – ebaisikuliselt, kuid käeulatuses ka siis kui näib olevat eemal.. Meeldejätmist väärib ka kurdistani välihospitali arst oma steriliseerimist vajava püstoli ja kollaste-siniste lipikutega, loendamas sõdu oma eluajal. Colin Farrell tegelane meenutas pühendumise võlu, jõudu ja ka ohtlikkust.  Ta taandab ennast optika abil reaalsest maailmast väljapoole, kuid see ei tee reaalsust vähem reaalseks. Sel on aega oodata ja valida vahendeid, kuidas oma üleolekut maksma panna. Tugevad murduvad lihtsalt harvem.

Andsin hindeks 5.