Viiest päevast ja mahalugemisest..

mahalugemine ehk counting down. nimelt siis HRLtoimub nii mitme päeva pärast. Kõhutunne ja taevased märgid näitavad et asjast võib ehk üks tsill üritus kujuneda. No näis. Kui mitte muud, siis saab vähemalt suures koguses naljakaid ja masendavaid kuriinimesi näha. Ja loomulikult oma kodumaad paremini tundma õppida:P

Khm, seoses selle "kodumaaga" meenub mingi diskussioon uru kõrval oleva kuuri katuselt, kus ma avastasin end olevat võrreldes vestluspartneritega märgatavalt vähem patriootlik. Tõesti, milleks mulle eestlus, konkreetne tükk mulda kuskil Kapa-Kohila taga, marurahvuslus ? Rahvus on väheoluline, inimene on inimene. Lolle ja kaabakaid leidub igalpool. Ja ka huvitavaid inimesi. Pah, mitte et see oluline oleks.

Kirjutaks veel asjadest, aga näed - ei viitsi. Mati vist koputab. Ma parem lähen vaatan millist veidrust ta seekord mu orkestrile ette söödab..

Soundtrack: Season's End - Nothing after all

Eksamieelsest sündroomist

Eksam ise pole loomulikult huvitav, MTombak & keerukus @esmasp, aga ..

Täna tabas mind taas eksamieelne sündroom. See eksamieelne sündroom, mis sunnib sind tegelema kõige muu kui asjalikkusega. Seega siis leidsin, et mina PEAN kinno saama. Mis Ekraanis tuleb ? "Omen"? so be it. Kuna üksi on nüri kinos käia, skännisin telefonist huvitavamaid nimesid ja leidsin, et mul on näiteks neiu NA number olemas. Selline iidne, 0-ga alguses ja puha! Ja .. Oi, mulle meeldivad inimesed, kes küsimuse "tartus? kino, 45 minuti pärast, lambiõudukas?" peale vastavad "jah, vabalt". Inimesed, võtke eeskuju!

Eksamieelse sündroomi teine ilming tuli natukese aja pärast: "mul on VAJA tükki pizzat". taas hea ettekääne, et minna keskööl Karlova vahele lonkima. On keegi avastanud, et Pizzapood on reede keskööl pungil täis ? Ma-sen-dav! Pizzajärjekorra hindasin ma automaatselt kolmveerandtunniseks. Kuna TEGELIKULT oli mul pizzast sügavalt ükskõik, siis võtsin hoopis ühe "Nestea Green Tea" nimelise joogi ja veerandtunnise järjekorra (khm, lühima tee leidmise algoritm ?).

Nüüd olen ma siis taas kodus (urus/kapis/kuudis) ja ootan sündroomi järjekordset ilmingut. Vägisi tekib soov võtta magamiskott, ronida autosse ja lihtsalt sõita kuskile, eemale.. Sellistel hetkedel ma tunnen puudust mõnest sidekick'ist, kes pakuks seltskonda ja loobiks ka ideid patta..
d'mit.

ja soundtrack on siis Morcheeba - "part of the process"

Kontoritoolispordist..

Kui mind ei ole, siis ilmselt olen ma jalgpalli vaatamas. Vähemalt selles osas sobitun ma pisut tüüpilise mehe stereotüübiga. Jooks õlut ka kõrvale, aga olgem ausad, lihtsalt ei taha kolm korda päevas kätt õlle järgi sirutada. Või iga päev. või üle päeva. Arenguruumi machostumise teel veel on..

Nojah. Üks küsimus suurele ringile ka: kes on master?
ah?
kes on master?
Loomulikult see, kes 50komamidagi punktiga MLAT eksamilt läbi sai. Oletatavalt. Ei julge igaks juhuks tööd üle vaatama minna, muidu äkki rikun viimasegi illusiooni, et ma aine sisust piisavalt aru sain. Pisut muidugi kripeldab, et kas selleks on mul vaja siis siin ülikoolis passida, et ainest kogemata läbi saada ? Teoreetiliselt võiks ju võtta antust maksimumi, aga vajalik faktor nimega "huvi" on liiga kaootiline ja tuima õppimist pole ma kunagi osanud. Mälu on nõrkadele..

Soundtrack: Oasis - Supersonic (meeldivalt lihtne ja mõnus lugu)

Hard Rock Laagrist..

Selgub, et inimesed, va kaabakad, on nii Hard Rock Laagri vaenulikud. Siit siis üleskutse:
Kui keegi soovib Tartust sinna ja tagasi liigelda, siis autos ja telgis on vabu kohti :P Niiet, kes on huvitet, hõigake.. soovitavalt lähiajal.

Täna vaatasin ja mõtlesin isegi Tiamati DVD osta, aga rahast hakkas pisut kahju. Niiet pean ikka HRL ja sealse live'iga leppima. Woohoo!

Tummfilm!