Sellest, et ma olen trendikas ja hängin ostukeskuses..

Taaskord leidsin aega tegeleda kaubanduskeskuses jõlkumisega (tervitustega Kevin Smithile). Mall ei olnud muidugi suvaline ega hängimine sihitu, vaid juba traditsioonilise staatuseni küündinud Apollo-Nobel’i külastus. Duubel. Nagu kohvikusse ja loomaaeda, aga meeldivamalt. Ja Tartulikumalt.

Esmalt leidsin omale 35-Jaaguse (harjutamise mõttes peaks sellele viitama kui kahejöurusele?) punase sarja raamatu Robert Walserilt. Punane sari, niipalju kui mulle näppu on juhtunud, on üsna lollikindel valik. Eelmine punasest sarjast lambiost oli Winterson ja pakkus väga positiivse üllatuse. Lambikohtadest lõike noppides tundus hea stiiliga ja paljulubavalt ilkuv. Rääkides lambilõikude põhjal ostu sooritamise või ärajätmise üle kaalumisest – kui Päevaleht tahab uuesti mingi sarja käima lükata, siis nad võiks antud näitest järelduse teha ja raamatuid kilesse mitte pakkida..

Ma küll iga kord mõtlen pärast raamatu väljavalimist, et rohkem riiulitel asju näppida ei tohi, aga kas ma õpin?! Leidsin Spinradi ja ei suutnud seda riiulisse tagasi panna. Kunagi lugesin kogumikku “Suur lõõsk” (oh, kust selle saaks?), mis tekitas piisava usu Spinradi võimetesse, et mitmesajakroonisest hinnast hoolimata pidin ka selle raamatu totra naeratuse saatel kassasse viima. Kahe raamatu korraga ostmine on hea tuju laristamine, kuid ometi: ma tahan just SEDA ja ma saan selle NÜÜD! Vahva!

Ja värskele raamatute omanikule preemiaks chill Nobelis jasmiinitee ja rohelise tee šarlotiga, lugeda Hemingway’d ja kuulata Doors’i. Ei väsi kordamast, et Tartu kesklinnas võiks ka mõni sarnane lugemise-sõbralik ja õdus pesa olla. Mitte nagu Truffe, mis võtab isegi ingveritee eest 30 krooni (ja lisaks jagab teed ääretult ebamugavas koonusjas lähkris). Aga Nobel – 14 krooni eest päris teed, mõnusa väikese kannuga, kus tee tõmbamine ei sega joomist ja tee püsib soe. Au ja kiitus Nobelile eeskuju näitamise eest!

Soundtrack: *Doors* (3 Doors Down – I feel you)

Sellest, et onuraivolik jutustamisstiil on ületamatult lahe..

Eriti lahe on see siis kui sel on ka mingi asjalik iva sees. Go, RSA Animate!

Neid on veel:
http://www.youtube.com/results?search_query=rsaanimate&aq=f

Oh rõõmu!

Sellest et augustiks saab eeltööd teha..

Kus on eesti suvi? Ei taha seda praadimisilma, tahan 20 kraadi ja tuult ja regulaarseid sademeid. Juuli on olnud liiga surmpalav, et puhatagi. Kontoris on vähemalt konditsioneer..

Vigin tehtud, nüüd reklaam. Lopez tuleb augustibluusile.. Olen siin mõned päevad kuulanud ja tõsine WOW-efekt: ta on hea, kiire, kuid meloodiline. Steve Vai meets BB King. Nagu Jimi Hendrix aga parema vokaaliga. Erinevalt teistest nobenäppudest näib ta suutvat ka kiiresti mängidest ikkagi lugu mängida, mitte lihtsalt võimalikult kiirelt sõrmi liigutada. Wow. Ootan augustit.

 

Btw, kui keegi tahab ühineda Haapsallu minekul, siis andke teada, ruumi on. (Ja ei, ma ei siuna praegu).

sountrack: slow blues, ofc.

Sellest, et kuubikuruumid on vahel nii õpetlikud..

Au ja kiitus heale seltsimehele, kes on koondanud Veridian Dynamics reklaame. Vaata ja õpi:
http://www.daveandthomas.net/2010/01/19/five-great-veridian-dynamics-commercials/

Kui sa ei saa mingil põhjusl üldse aru, mis toimub, siis väike vihje on siin.

Jah, see on on reklaam.
Jah, reklaam on paha.
Jah, mul võiks olla kolmas Jah
.. ning jah, mul ei ole seda. (tugrikud Phil'ile, kes on geenius. Päriselt ka.)

Sellest, et teletupsumaa tuleb ka sel aastal..

Oh, ei saa ju traditsioonidest loobuda. Seega alustan ka sel aastal varakult reklaamitsüklit üritusele HRL2010. Teletupsumaa hinna sees.
 
Kaido on orkutis “ametlikult” välja hõiganud, et :

”Hard Rock Laager 2010 piletite eelmüük algab esmaspäeval 8. märtsil. Erikujundusega piiratud arv fännipileteid hinnaga 450 krooni”

Fännipilet tähendavat mitte seda, et sa oled kõige karvasem, vaid seda, et kiiremad saavad Liivamäest 50 eeku odavamalt ja mingit nänni kauba peale (särgi?) ;)

Meenutuseks palu aastast 2009:

View Full Album

View Full Album

Soundtrack: The Belka – Peied

Sellest, et teisedki targutavad ..

Oma ebapraktilisusehoogudes leidsin taas ühe laheda kirjatöö:
"Ten Things I Have Learned" by Milton Glaser

Väike nope:

"‘Don’t hang out with those bad kids.’ Mama was right.".

Sellest, miks inimesed vannuvad ja ropendavad..

Sattusin orkutis ringi surfama ja nagu vahel harva juhtub, on asised inimesed jaganud linke huvitavatele asjadele. Seekord siis õpetlik artikkel Bonost ja sõnast fucking:

Steven Pincher - "What the F***?"

Isutekitajaks üks meeldejääv lõik Pincheri kirjatööst:

"Language has often been called a weapon, and people should be mindful about where to aim it and when to fire. The common denominator of taboo words is the act of forcing a disagreeable thought on someone, and it's worth considering how often one really wants one's audience to be reminded of excrement, urine, and exploitative sex. Even in its mildest form, intended only to keep the listener's attention, the lazy use of profanity can feel like a series of jabs in the ribs. They are annoying to the listener and a confession by the speaker that he can think of no other way to make his words worth attending to."

Ilus kokkuvõte.

Sellest, et sel nädalal on õhtud sisustatud filmidega..

Täna tööle lonkides avastasin, et lisaks üleskaevatud Küüni (?) tänavale on raeplats samuti mingit träna täis tassitud. Selgus, et Hea Aegaliigutav Jumal on taaskord Tartuffi kohale toonud. Jei!

Kui varasematel aastatel oli 4 filmi päevas, siis tänavu ollakse tagasihoidlikumad ja vähendatakse koormust ühe filmi võrra.. kolm filmi peaks ju ometi jaksama ära vaadata ;) Jei!

.. ja südamlik kaastunne neile, kes Tartus ei ela. Või .. kui pisut mõtelda, siis ka neile, kes Augustibluusile plaanivad minna.. Plaani jääb siis ainult 12 filmi. D'mit!

soundtrack : Porcupine Tree - Lazarus.

Sellest, et blues on hea..

Ei saa ilma reklaamita. Eelmisel aastal sai külastatud Haapsalus sellist üritust nagu Augustibluus, mis lisaks uudsele kogemusele avarii näol pakkus ka muusikaliselt ja seltskondlikult päris meeldivat olemist. Õilsas lootuses, et sel aastal saab üritus sama meeldiv olema, käisin ja hankisin omale passi ..

(pilt: AJ)
Btw, praeguse seisuga on autos ka 1 vaba koht, kui keegi peaks veel  soovima ühineda..

Sellest, et lämbumist ei tohiks unustada..

Ennemuistsel a'al (teatriskäigul) osutas E juhuslikult lähiulatuvas ajalehes reklaamile, kus oli kirjas et

LÄMBUMINE

on kinos. Kuna ma parasjagu lugesin vastavat teost, siis kogesin ühte O-momenti.

Ja sellest ajast peale püüan ma pingsalt mitte ära unustada sobilikul hetkel kino külastamist.

Btw, jalgpall on ikka ehe - Chelsea-Barcelona lõppes äsja - mäherdune draama!

Sellest et soojad ilmad on tulnud, ratastega..

Üle pika aja sai haaratud üks nädalavahetus, mis pakatas mitte-asjalik olemisest (joonis paremal on illustreeriva tähendusega) ja (peaaegu) mitte-Tartus viibimisest . That's the way to do it ;) Üle pika-pika aja sai vabas õhus viibides tõdeda, et ilm on liiga soe - pärast talviseid jahedamaid aegu oli see suisa positiivne tõdemus. Ma isegi ei pahandaks kui selliseid peaaegu suviseid ilmasid veel tuleks..

Täna Tartusse tagasi jõudes pidin paraku kokku puutuma ka soojade ilmade vähem-meeldiva poolega: loomad on jälle lahti. Lugesin täna pargis vaikselt Palanhiuk'i (ootuspäraselt inimvaenulik ja rõve-jabur kraam), lürpisin jahedat spritzerit (õun on parem kui pirn) ja olin igati rahul, kuni lähipingile laekus mingi trobikond "trenditeadlike sägasid" ja hakkasid noortele meesisenditele traditsioonilistel teemadel lämisema vaata-vaata-mind valjusega. The usual:

" .. <vandesõnad>, kus sai eile <vandesõna> joodud .. Täiega <vandesõnad> lõvi täis ..
.. <vandesõna>, <vandesõnad>..
..  kukkusin ära, <vandesõnad>.. Täitsa <roppus sisseütlevas käändes> ..
.. Pirol  ..  Ilge <vandesõna> kamp oli ikka, <vandesõna> küll .. <vandesõnad>  30-40 meest.. 
.. on selline <vandesõnad> mees .. ei ütle ka, paneb molli ära, höhöö, <liitroppus>  ..
.. <vandesõnad>..

Ma loodan et ilmad lähevad veel soojemaks ja pägalikel saab kool läbi - siis kolib ehk arvestatav osa loomaaiast päälinna, Pärnusse ja mujale ära.. Võeh.

Ah, krt, jälle jäin bashima paratamatu saasta pihta. Tegelikult ma tahtsin lihtsalt seda veel hõigata, et on tulnud ajad, kus ma olen tänu leitud ratastele (vt skeemi vasakul) mõõdukalt lihtsalt äraräägitav provaidimaks mugavamaid ja ajasäästlikumaid vahendeid erinevate ära-ürituste ettevõtmiseks ja läbiviimiseks .. Huvilised pangu mulle sobival hetkel käsi õlale ja sõnagu traditsiooniline repliik.

Jei ;-)

soundtrack:
Porcupine Tree - Arriving somewhere But not here

Sellest, et Keila ei ole kiviviske kaugusel..

Kevad on vaikselt ligi hiilinud. Koos mõnusa soojema vihma ja mõne päikeselisema hetkega, mis tekitab taaskord tahan-ära-tunnet ja lihtsalt hulkumise meeleolu. Ebameeldiv kõrvalsaadus on paraku see, et sama on avastanud ka loomad. Piro-ümber on juba mingi nolgikari õlled näpus loomahäält tegemas.. Teeme nii, et praegu on mingi koolivaheaeg (?) ja nad lähevad varsti kooli tagasi, onju ? eksju ?

Sattusin hiljuti märkama ühte üritust, mis võiks päris chill olla.. nimelt:

Katrin (Kate) Mandel 'Peegeldus'

5. aprillil Keila kultuurikeskuses
Tahame teile pakkuda eelkõige uusi laule, mis pärinevad äsjailmunud albumilt 'Peegeldus'. Sinna sekka aga põimime ka veidi vanemaid laule, just selliseid, mis meile endile on armsaks saanud (albumitelt 'Kõik mis tehtud', 'Sa oled hea', 'Ei kunagi' ja eurovisiooni Eesti eelvoorud ).
Olen Peeter Rebasega juba aastaid koos esinenud ja võib tõdeda, et tänaseks on kujunenud välja hulk laule, mis nii meie kui kuulajate jaoks ei ole oma värskust kaotanud. Mis selle kontserdi eriliseks muudab? See, et meiega on ühinenud Raul Vaigla ja Kristjan Priks. Nende kohalolu muudab kindlasti kontserdi värvikamaks nii muusikaliselt kui ka pildiliselt. Tulge kuulama ja teeme koos ühe toreda kontserdi Keilas!
Lugupidamisega,
Katrin

Kate on laheda häälega ja näib hoidvat oma (head) stiili. Assisteeriv koosseis väärib ka kindlasti äramärkimist/esiletõstmist : Rebane & Vaigla & Priks. Ilus, kas pole ? Negatiivne asjaolu on : Keila. Ehm. Mõelgem selle peale korra veel: Keila ?

Kui kõik läheb hästi, siis saab ehk soojadeks ilmadeks pisut rohkem ratastatuks.. Siis ma saan suureks ja tugevaks ja ei hakka ka enam Keilat kartma. Ja Ärast saab minu homeboy.

soundtrack: The Cure - Maybe Someday

Sellest muinasjutust üksikust dollarist..

.. kes üritas korduvalt omale head igavest elu leida, aga kelle saatuse õpetlk lugu sumbus lalinasse. Kaks korda, Sadamateatris etenduses "Jooksvad kulud"..

Mulje on ebalev. See etendus näis mulle veider kompott ühiskonnakriitikast ja estraadišõust. Mõtteid tekkis piisavalt, kuid seda segas tõsiselt trots kui laval-toimuv kaldus mingit pööbellikku naerupahvaku väljameelitamisele. No milleks, goddämmit!

Hüsteerilisus ja tempo olid meeldiv-ärritavad. Kahtlemata kuulus see kujutatavasse kompotti, mistõttu häirivus oli omal kohal. Võiks isegi ütelda, et see lõi meeleolu.

Ja Jeesus oli tore - passida silmapiiril ja tegelaste vahel-ümber. Samuti kiidan heaks  abivalmiduse lõpulaulu sünkroontõlkes. See lõi veel parema meeleolu..

.. tal on tolm ajudes..
.. eks ole kurb..
.. eks ole kurb..
.. eks ole kurb..
.. ja noh, edasi läheb samamoodi.

Teater ei saa iialgi hea kino vastu. Asi, mis sünnib ilma korrigeerimisvõimaluseta, etenduseks määratud ajal, kohustusest, harjumusest jms ei ole peaaegu kunagi ideaalne. Jah, see võib olla ainulaadsem kui näiteks viimistletud stseen filmist, aga olgem ausad - eristumine ei ole mingi väärtus iseeneses. Antud etenduse puhul jäi mind taas piinama mulje, et sel oli potentsiaali olla palju parem kui näitlejad mängiksid vähem. See on tüütu, kui vaene vaataja peab pidevalt  pingutama, et näha grimasside ja žestide ja teiste šõuelementide taga inimesi ja mõtteid.

Sellegipoolest, kui kellelgi on veel linnuke kirja saamata, siis soovitan soojalt Jooksvatele kuludele võimalus anda. Vähemalt 1 etendus on veel jäänud..

soundtrack: Nina Simone - Sinnerman

Sellest, et telgiparkimist on kaval ette planeerida..

Viimane nädal on läinud käteväänamise ja mõningase nohu saatel. Kuhu jäi masohismipisik kui tast oleks abi ? ;)

Aga tegelikult on kõik hästi. Kevad tuleb, inimesed mängivad minuga Magic'ut ja Hommi (koos juurdekuuluvate mölavoorudega), varsti saab teatrisse, hooajajagu "Dead Like me" osi on veel vaadata, mul on Fowles'i "Maag" käeulatuses ja lugemisjärjekorras, ebameeldivamad pisiasjad ja ärritajad on leidnud oma õige koha "vahet pole"- või "Good For You"-kastis jne.

Lisaks selgus midagi mu telgi kohta:

Kui kevad tuleb, siis muretsen rattad ja lähen Haapsallu. Lihtsalt niisama.

Sellest, et ma magasin aastapäeva maha..

Heihei, palju õnne mulle. Avastasin hiljuti, et mul möödus 19.veebruaril kolm aastat vetikate süüdistamise alustamisest. Selle ajaga olen ma teinud 183 positust. Klassikud ütleksid selle peale "oi-jummel-jummel". Mina aga kordan ennast ja ütlen lihtsalt sõrmenipsu saatel "snap!".

Aastapäeva puhul võiks vist orelipoisi sünnipäevalaulu kuulata ?

Btw, "Dorian Gray portree" on mõnus. Näiteks teine peatükk. Ehe lahmimine inimeste pihta, sellest hoolimata et tegevus kirjeldab 19. sajandit. Mõned asjad ei muutu vist kunagi .. Jätkugu seda raamatut kauaks.

soundtrack : Semisonic - Prize

Sellest, et kõik võib olla oma õigel kohal..

Täna me ei mängi HommV ega Magic'ut ega midagi muud. Seda ongi viimasel ajal liiga palju tehtud.. Vaatasin hoopis vahelduseks Brian Fuller'i sarja "Dead like me" (ei ole nii hea kui "Wonderfalls", kuid vaadatavam kui "Weeds").

Anyway, targutavad, kaabakad:

"Maybe there is a place for everything.

Maybe everything is in its place.

But what if you've seen all the places and everything's already in its place and you still can't sit still?"

(Dead like me, s1ep5 "Reaping havoc")

soundtrack: Moonspell - Magdalene

Sellest, et eelmisel aastal ma Viru folgile ei jõudnud..

.. kuid käesoleval aastal võiks tõsiselt minemise kaaluda. Sattusin täna nimelt juhuslikult saidile http://www.virufolk.ee ja tuleb tunnistada, et neil täitsa on üht-teist pakkuda:

• Panto
• Riho Sibul, Jaan Sööt, Kärt Johanson jt Heikki Kalle autoriprogrammiga "Öö on öö"
• Jäääär
• Oort
• Bullfrog Brown
• Allan Vainola ja Unenäopüüdjad
• Svjata Vatra (mida mõned on hiljuti reklaaminud)
• ..
  

Seda ".."-osa ei saa ka kindlasti alahinnata. Kui on nii palju tundmatuid nimesid, siis mõned niest on kindlasti ka head. Randomijumal hoolitseb meie eest, kui talle võimalus anda.. 

Seega, ma olen tõenäoliselt minemas.. kui leidub meeldivaid kaashuvilisi, siis olen kindlasti minemas (hint-hint).

Ilmselt läheb lisaks sel suvel kordamisele ka Hard Rock Laager (traditsiooniliks saanud) ja Augustibluus (mis oli ikka väga mõnus üritus).. 

Sellest, et mõned muusikud on head..

.. ja jagavad oma loomingut legaalselt tasuta kuulamiseks. Huvilisem saab selle järgi maitse suhu ja ostab võimalusel plaadi või tuleb kontserdile.

Seekordse postituse ajendiks on Ultramelanhool, kes oma teise albumi materjali on avalikult veebi üles pannud. Võrreldes esimese albumiga on kõla pisut teine..

Esimene kord kuulates tundub häiriv.
Teine kord kuulates ei saa aru.
Kolmas kord klappidega kuulates on juba päris hea.

Kaege perra:
http://www.ultramelanhool.org

Sellest, et nii ongi..

Vahel on hea magamise asemel maailma avastada.
Nii on

Mõtlen Homme. Praegu on lihtsalt veidralt hea.

Sellest, et kaabakad on jäävad suurused..

Ajalugu näitab taaskord, et ausus on pigem vice kui virtue, ja mida ma ka ei teeks, leidub alati inimene, kes peab mind selle pärast kaabakaks. Oeh-jah, ei hakka parem üllatust teesklemagi.

Aga..

Rohelised jõulud hakkavad lähenema. Ma pole küll käbedaimate kodaratega aga peaks vist ikka ära kaema. Dark Tranquility on miskit, mida ma tahaks näha. Täna õhtul näiteks taustaks Focus Shift:

I think I just forgot
To pick up the shells
From a recent discharge
And you took the blame
Explanations falter
To ears fallen deaf
Wherever I go I get lost

A reference to something
That both of us knew
A nothing that favors the few
In the darkness electric we see
Of the silence that's spoken tonight

I think I have lost my language
Whatever I've said I deny
I think I have lost my way
Whatever was missing is gone

I let my focus shift

Your face is a map I fail to discover
Drowned in the sound, so lost in the order
It's an understated word, the un-breaking knowledge
Interlocked and holding, a stalemate to break
I take hold of the flame that unites
In the silence that speaks to me now

I think I have lost my language
Whatever I've said I deny
I think I have lost my way
Whatever was missing is gone

I let my focus shift

I struggle to find the words that negate my meaning
I fail to comprehend what message is given

I decline the sleight of hand that leads to rejection
An attempt to find closure with no sense of pride
Drown the fury and swallow the fire
Drown the fury
Swallow the fire

I think I have lost my language
Whatever I've said I deny
I think I have lost my way
Whatever was missing is gone

I let my focus shift