neljapäev, oktoober 30, 2008

Sellest kuidas maruvaiksed inimesed toiduga maadlevad..

Kuna mul ajutiselt paremat elu ei ole, siis heietan pisut veel kurgumandliteta olemise teemadel .. Nimelt sellest, millest minu saatusega Jukud ikka heietavad - toidust.

Esmaspäev, teispäev:
Esiteks nagu ka liriel kirjutas, on pisut üllatav kui vähe sa süüa tahad. esimese kahe päeva peale pool liitrit jogurtit ja veerand liitrit jäätist. Ja ei jälgegi näljatundest.. Peamiselt sõin selle pärast, et mul oli vaja mingi tablakas võtta, mida ei ole soovitatav tühja makku visata. Meenutades arsti jutukesi võimalikest verejooksudest ja tükilisest toidust hoidumise vajalikkusest on eriti tore, et mulle varem operatsioonijärgseks tarbimiseks määratud antibiootikum on selline:
20081030_225050
Hoidudes tahkest toidust, söön ma selliseid tahkeid ja suuri asju 3 korda päevas. Kuhugi nad lähevad, ma ei ole üldse kindel, et õigesse kohta..


Kolmapäev:
Leidsin, et ma ei ole nii näljane ega vaevaline, et joogijogurtit tarbida. Kuna eelmine päev olin peamiselt ainult jäätisest toitunud, siis seekord tahtsin midagi teistsugust. Kiire konsultatsioon külmkapiga veenis mind, et jäätis maasika toormoosiga pooleks ON teistsugune. Päeva saldo 0.5 L jäätist. Ööl vastu neljapäeva tekkis veendumus, et tegusamat toitu on vaja.

Neljapäev:
.. tegusamat toitu on vaja. Kuna öösel eriti magada ei saanud ja alustasin päeva ebamugava palavikuga, siis leppisin jäätis+toormoos hommikusöögiga ja lükkasin poeotsingud tahkemasse tulevikku. Mitte just väga ootamatult sain ma aga populaarseks, kui ema ja õde mõlemad teineteisest sõltumatult minu pesast läbi astusid ja mind omal initsiatiivil varustasid kala-püreesupi, pehme leiva, pasteedi, lisajogurti+jäätisega, riivitud porgandi ja värske kimbu piparmündi-melissiga. Ausalt tunnistades, ma ei mäleta, et ma oleksin kunagi varem rõõmustanud selle üle, kui keegi mulle külla tulles püreesuppi toob. Aga tõesti-tõesti, ma ütlen teile, Naudingute eine: pool kruusi suppi sellesse uputatud leivaviiluga, magustoiduks riivitud porgandit. Ahh, peaaegu päris toit juba.

Reede:
Mul on pool suppi veel alles. Seega usun, et jään elama.

Tänusõnad randomijumalale, et ta rasketel aegadel mulle AJ reklaamitud kiirkartuliputru pole peale sundinud. Pärast sõjaväge ei tekita see võikus enam väga positiivseid emotsioone..

Sountrack: Katatonia - Day

Sildid: ,

2 Comments:

Blogger Anzu said...

ega ma siis paha pärast...

1/11/08 17:58  
Blogger Imre said...

Aaagh!

Siis sul peavad ju mingid veel kavalamad plaanid olema!

1/11/08 23:48  

Postita kommentaar

<< Home