Sellest, et oli Griin2008..

Vana uudis, ma tean, aga parem hilja kui mitte keegi. Etsiis sai seekord väisatud vaid esimest päeva. Seekord õnnestus isegi mõned sidekick'id leitud, kes transpordi ja meeldiva vigina-vestluse-muigamisega õhtut saata aitasid.. Kommenteeriks kiirelt paari sõnaga ka bände..

Melmac. Nagu esimese esineja puhul on tavaks saanud, siis hakkab neist pisut hale. Paarkümmend inimest (sõpra?) lava ees ja püüe kuidagi marukülma ja ükskõikse taustalpassijate pilvega kontakti saada. Tegelikult ei kõlanudki halvasti, aga püsisin ka taustapilves.

Maroon. LJ'le meeldis, käis ja kargas. Minule pole kiired trummid kunagi väga meeldinud. Jaburpidevalt muutuva tempoga lood ja vihane solist. Nagu ikka. Lugesin enamiku ajast eemal raamatut (Ishiguro "Päeva riismed").

Vennaskond. üllatas positiivselt. Ma olen neid küll mõned korrad ka varem laivis näinud, aga sel korral oli lugudevalik märgatavalt meeldivam kui teistel kordadel. Ei olnud igav teeme-punki, vaid kuidagi rohkem tahke esitus. Eriti meeldejääv oli "kõik müügiks" ja kitarrine "Disko". Lisaks on Trubetsky alati natuke naljakas (in a good way).

Callisto. Uskusin, et need soomepojad jahutavad kõik lootusetult maha oma aeglase igikestvate lugudega, kuid andsin neile võimaluse, ronides lava lähedusse ja ei kahetse. Atmosfääriline kraam ja hea seejuures.. Kogub, kogub, kogub ja siis aeglane kuid võimas akordisari, et uuesti "koguma" hakata. Postiivne üllatus taaskord tühja koha pealt. (oi mulle meeldivad need tühja koha pealt tulnud positiivsed asjad).

Waltari. Jättis mitte küll halva, aga pisut ilmetu mulje. Tundus selline raadiokraam, mida kõlbab kuulata, aga mis meelde ei jää. Võmalik, et ma lihtsalt ei andnud neile piisavalt võimalust. Aga toitumisringi oli niiehknii vaja.

Metsatöll. Noh, pole vist vaja midagi ütelda, Töllu on kõik laivis näinud ja ega nad väga midagi ei muuda. Seekord ehk niipalju, et Kukerpillide lugusid tehti paar tükki. "Saaremaa vägilane" kõlab laivis alati väääga lahedalt.

Dark Tranquillity. Kuna neid ma läksin seekord peamisel kaema, siis ma püüdsin ennast aegsasti ettepoole mahutada. Tuleb tunnistada, et solist oli lahe, laheda häälega samuti. Nii karehääl kui puhas. Vanemad lood olid eristamatult keskpärased, aga uue albumi omad on midagi minu maitsele: "Focus Shift", "Terminus (Where death is most alive)" jms. Kael kandis. Publik oli nõme jänes ilmselt, sest parim lugu jäi mängimata - "Icipher". Kahtlustan, et see oli lisalooks plaanitud.. Ähh.

Selline üritus siis seekord..

Ja btw, taaskord üks üritus, kus minemine ja tulemine oli sama meeldiv kui üritus ise. Võib-olla ma lihtsalt igatsesin pimedat maanteed, kes teab.. Või siis oli lihtsalt meeldiv seltskond ja ei kuskile kiiret.

Hoo-rah!

soundtrack: Vennaskond - Kõik müügiks

Sellest, et jõulud on ikkagi jälle rohelised..

Hirmus vaikseks olen viimasel ajal jäänud. Põhjuseid häid, paremaid ja vähemparemaid.. Pisut aktiivsust vasakul ja passiivsust paremal.

Ja ma otsustasin, et Griinile peab ka sel aastal vähemalt natuke jõudma. Esialgse plaani järgi võtan ühe päeva: Dark Tranquility + Metsatöll + Vennaskond + võimalikud üllatajad. Ühe päeva oluline eelis on see, et ei pea hakkama ööbimiskoha otsimise ja ostmisega jantima. Gunni sõnul ühikat sel aastal enam ei ole. Kahju, oli ju suhteliselt mugav. Eelmise aasta leedukatest toanaabrid olid ka lahedad .. Oeh-jah.

Soundtrack: Bush - English fire

Sellest, et kaabakad on jäävad suurused..

Ajalugu näitab taaskord, et ausus on pigem vice kui virtue, ja mida ma ka ei teeks, leidub alati inimene, kes peab mind selle pärast kaabakaks. Oeh-jah, ei hakka parem üllatust teesklemagi.

Aga..

Rohelised jõulud hakkavad lähenema. Ma pole küll käbedaimate kodaratega aga peaks vist ikka ära kaema. Dark Tranquility on miskit, mida ma tahaks näha. Täna õhtul näiteks taustaks Focus Shift:

I think I just forgot
To pick up the shells
From a recent discharge
And you took the blame
Explanations falter
To ears fallen deaf
Wherever I go I get lost

A reference to something
That both of us knew
A nothing that favors the few
In the darkness electric we see
Of the silence that's spoken tonight

I think I have lost my language
Whatever I've said I deny
I think I have lost my way
Whatever was missing is gone

I let my focus shift

Your face is a map I fail to discover
Drowned in the sound, so lost in the order
It's an understated word, the un-breaking knowledge
Interlocked and holding, a stalemate to break
I take hold of the flame that unites
In the silence that speaks to me now

I think I have lost my language
Whatever I've said I deny
I think I have lost my way
Whatever was missing is gone

I let my focus shift

I struggle to find the words that negate my meaning
I fail to comprehend what message is given

I decline the sleight of hand that leads to rejection
An attempt to find closure with no sense of pride
Drown the fury and swallow the fire
Drown the fury
Swallow the fire

I think I have lost my language
Whatever I've said I deny
I think I have lost my way
Whatever was missing is gone

I let my focus shift

Sellest, kuidas jõulud näivad taas rohelised..

Oma ääretus ebaoriginaalsuses satun ma pidevalt ja pidevalt samadele teemadele pläkutama. Kui see mingit haiget rahulolu ei pakuks, siis ma võiks lihtsalt oma postid ära nummerdada ja siis sobival hetkel klaverit ja sõrmi kulumisest säästa ja ainult numbri välja hõigata. Praegu mul veel seda nummerdust tehtud ei ole, paraku.

Aga sõrmi ja klaverit ohvriks tuues tahaks huvilistega jagada, et taaskord tulemisele mõtlemas selline tegelane nagu Green Christmas. Kaheksa esinejat on teada, kaege kodulehelt järgi. Alles pooled esinejad on välja hõigatud, kuid mulle on vist target olemas - Paradise Lost! Jei! Eelmine kord jäin ma neist ilma, noh, seekord kaen ära.

Siit siis ka traditsiooniline üleskutse: ühinegem, seltsimehed. Kui veenjaid leidub, siis võin isegi mingi väikese seltskonna transpordi oma rataste abil organiseerida.. Kuigi eelmise aasta näitel oli MTA bussiga ka päris ok.

Ehm. Krt. Pidin ju vigisema ka, et mul on juhe koos ja liiga palju pannkooke ja ületundidest siiber ja midagi-veel-mida-ma-ei-mäleta , aga .. ei viitsi enam. Teen parem ühe go.

soundtrack: Paradise Lost - Behind the grey

Sellest kuidas Imre Griini kaes..

Etsiis. Pidurid eelistasid Sinu Naist või kodust aknavaadet jms (loe: maivõi!). Aga vähemalt ma ise jäin rahule. Esimese päeva Kosmikud olid juba üksigi piisavalt mõnus. Vahele väike ööorienteerumine Rakveres leidmaks Mingi kooli mingit ühikat roosa paberitüki järgi, kus oli kirjas "Ühiselamu, 15.12". Poole kolme ajal öösel on selline info võõras linnas liiklemiseks ju täiesti piisav :D

Järgmisena laekus justleitud öömajja välismaist päritolu T kes kurtis, et vanemad naised teevad liiga. Rämeõpetlik. Ettevaatlikkusest hoolimata said naised talle jaole ja mul pole õrna aimugi, kus või kuidas ta maandus.

Hommik algas jõulumeeleoluga. Super - ümiseda jõululaulukesi ja mõelda, kus kurat veeta järgmised 6 tundi ?! Rakvere peaks kindlasti kandideerima kohvikuhõredaima linna tiitlile. Igatahes maandusin ma lõpus mingis Turuplatzis, kus pisike gin ja raamat olid minu head semud. Ja kõrvallauda tekkinud pägalikud ka, need kes vigisesid, sest nende ema ei tahtnud neile mu giniklaasi anda. Olin tänulik.

GC teisel päeval olin ma juba raamatulugemisega harjunud, niiet valmistasin inimestele üllatust "Sa tuled kontserdile raamatut lugema ?!". So what, see on festival mitte kontsert! Miks mitte ennast siis hästi tunda ? eksole.

Vahepeal figureerisid veel mingid veidrad kokkupuuted Santa "vastik esineja" Claus'iga (jeeh, kohalolijad kindlasti nägid ja mäletavad) ja õnnetu tütarlapsega, kellel kuri turva ei lubanud (õigustatult) suitsu teha. Raunchy tegi kaelaga kurje asju ja DeVisioni ajal läksin juba rahulikul meelel välja bussi kaema. DEvisioni kohta siis - kes oli see pärl, kes pani nad GC viimaseks esinejaks (kellel oleks olnud võimalik mitmeid-mitmeid lisalugusid teha) ? mitte, et nad väga halvasti oleks kõlanud, aga suure lõppakordi mõõtu see nüüd ka välja ei andnud.

Öine tagasisõit Tartu oli ka kahtlaselt nobe. Sai pläkutatud ühe hästi toreda inimesega maast ja ilmast (loe: raamatutest, filmdest ja toidust). Muuhulgas vaatasin ära ühe tema poolt soovitatud filmi - Ken Park. Vaadake imdb'st mis on selle filmi märksõnad:P J hindas selle filmi žanriks üsna tabavalt porno-komöödia..

Jabur ;)

soundtrack: Opeth - Under the weeping moon

Griinist ja vananemise kunstist

Niisis! Aega võttis, aga nüüd on siis selge, et mind ootab ees Griin@rakvere. Mõlema päeva algused on pisut tundmatud-ebameeldivad, aga küllap see on siis aeg ringilonkimiseks, lauajalgpalliks ja kurat-teab-milleks-veel. Et siis esimesel päeval on Kosmikud-Tharapita-ToDieFor-NoBigSilence ja teisel DeadNextDoor-Metsatöll-Rauncy. Lisaks on alati võimalikud ju mingid lambiüllatused. Igaks juhuks peab ikka raamatu ka kaasa haarama et Psychoterror, NeglectedFields jms üle elada. hmm.. We'll see.

Kuna 16. oli mul vist ka mingi essee tähtaeg, siis see jääb vist tegemata. Samas, kuna ma jõudsin ca 14st loengust vaid kolme (või oli 4? 5?), siis ma ei ole niiehknii neid 4 AP välja teeninud ja minust oleks aus mitte hakata randomijumalale võimalustki andma mulle neid punkte "koju tuua". Vot. Enda pettis ära.

Ja muide, kas Sina usuks inimestesse, kes kingivad sulle raamatu, mis kirjeldab 100 viisi kuidas väike armas jänes saaks enesetappu sooritada? Või raamatu "Vananemise kunst" ? Nohjah, ma sain need mõlemad.. Kusjuures see vananemise asi tundub kahtlaselt huvitav (kui see just mingi Jim Cunningham'i stiilis eneseabiraamat ei ole). Murettekitav trend.

Ja ma tean, et sidesõnaga lauseid alustada ei ole hea mõte. So what ?

soundtrack: Shadowdances - Fascination

Sellest reedest ja ülejärgmisest..

Raske uskuda, aga näib, et mitte keegi ei ole huvitet minuga Green Christmasile minema! D'mit! Taas haruldane võimalus kuulata inimesi põnevaid vabandusi välja mõtlemas. Eriti ebaoriginaalsed vangutavad pead ja sõnavad mõtlikult "kallis kuidagi". Ausamad tunnistavad, et muusika pole päris see.. Mõned lähevad suisa jooksujalu Sinu Naist kuulama, et ainult mitte toredamast üritusest osa võtta. Oh aegu, oh inimesi..

Ja btw, sünnipäevakink iseendale: komistasin lõpuks ometi sellise toreda raamatu otsa nagu Ellise "American Psycho". Kuulukse, et raamat on kordi parem kui film, mis peaks siis tähendama midagi fantastilise kanti. Woohoo! Aga enne kui ma selle rüppe saan langeda on mul läbida pool kilo raamatut "Haunted", mis on ka iseenesest omamoodi lahe tuikudes huvitavate ideede toel wannabe-rõvedadani ja tagasi.. Eks kui ma läbi saan, siis kommenteerin täpsemalt. Ehk.

Aga nüüd lippan, korjan "Kaupsi" "Toidukast" peale herr F'i ja siirdun nende pessa, kus ehk saab süüa, mõnda head-paremat veini ja ühe HOMMi.

Ja sina! Sina helista mulle ja ütle, et oled käpp paariks päevaks Rakverre Griinile minema!