Sellest, et nüüd ma pole enam oma jope..
5 aastat läbi nagu naksti - eile olin viimast päeva ja nüüd olen endine jope. Tänaval võib endiselt mulje jääda, nagu oleks SEALT lastekodust, aga tegelikult ei ole. Sobivalt ebaoriginaalne, Tartus on neid võltsjopesid ennegi nähtud..
Viimasel päeval sain ühe kommentaari, et ma muutuvat õhtu poole üha rõõmsamaks.. Ma ise seda eriti ei tajunud, pigem oli pisut kahju, et ma mitmed head ideed ja hoolikalt kujundatud vahendid vana lastekodu kopiraiti alla jätan. Tugevalt kahtlen, kas keegi võtab aega nendega tegeleda ja neid konkurentsieelisena kasutada. Kaasaegsemate vahendite ülevõtmine jäigi kahjuks tasemele "Kood on seal? Ahah.", mistõttu pigem saab minust nende vahendite lahmiva väärkasutuse tõttu uus legend CR-stiilis. Strateegiline planeerimine pole sealkandis just populaarne tegevus, aga.. Aitab! Mongoolia surmaussi (või misiganes tegelane see oli?) tegema ei hakka.
Vähemalt mul on hea meel, et mul leidus otsustavust püüelda paremuse poole, hoolimata ajutistest kaotustest stabiilsuses, mugavuses, ajas, rahas. Rahulolematus ilma parandamispüüdluseta oleks kasutu, ebaaus ja lihtsalt rumal. Loodetavasti komistan ma uues seltskonnas suurema entusiasmi ja põnevamate probleemide otsa. Ka mõni matemaatik ei teeks paha ;) Kui ei õnnestu, siis .. noh, ma saan alati kudumise ära õppida ja Võidu silla alla oma loomingut müüma minna.
Soundtrack: Rasmus – In the shadows
Sildid: tegemised
posted by Imre at 12:35
4 Comments:
Hm, ma teen nüüd kogu sellest jutust omad meelevaldsed järeldused, seega - teretulemast nende endiste jopede klubisse, kes tänavail jätkuvalt valeinfot andvat näivad ning usu, kudumine ei ole raketiteadus ;)
Ainult et uudishimu ei lase küsimata jätta selgitust lausele "Mongoolia surmaussi (või misiganes tegelane see oli?) tegema ei hakka."
Meelevaldsed järeldused ongi need kõige paremad .. Mmm. So go for it.
Eksootilise looma lause oli vihje ühele varasemalt eksjopele, kes avameelsusega vürtsitatud netipostitusega hakkama sai, mis ka lastekodus tähelepanu pälvis. Kuna ma seda praegu leida ei suuda, siis on muidugi võimalik ka see, et ma nägin seda unes. Või lihtsalt kujutan ette.
Tegelikult ei kujuta ette ja unes ei näinud, mulgi tuli meelde, et avameelsusega vürtsitatud netipostitus oli olemas, aga kui mu vanainimese mälu mind alt ei vea, siis surmauss avameelitses kommenteerides ühe teise eksjope netipostitust...
Otsisin postituse üles, mu mälu mind seekord alt ei vedanud, mitte et sel oleks enam mingit erilist tähtsust. Mäletan, et tookord isegi mõtlesin seal kommenteerida, aga ei viitsinud.
Ilmselt minu vanainimesemälu on vanainimeselikum ;)
Postita kommentaar
<< Home