Sellest, et kaks keisrit ju teavad, mida räägivad..

Ma olen nii vaikseks jäänud. Hiilin pimeduse varjus üle jõe ha hiilin pimeduse varjus tagasi. Vahepeal kohtan ühte punkti, millesse ma juba varem kahtlustavalt suhtusin.. No milleks jutukus, kui mu elu on sellist lusti ja rõõmu täis ?

Vahepeal sai (meeltesegadushoos?) end selle lusti otsast aeglaselt mingigi kultuuri poole tõugatud ja Viljandis teatris käidud. Pileti peal oli kirjas “Keisri hull/viimane etendus”. Kuna eelmine Viljandiskäik oli mingi õudsamat sorti Kivirähk, siis oli ka seekord väike paranoia, et äkki hakkavad jälle vanakesed deliiriumiga “nalja” tegema. Aga läks õnneks.

Etendus oli kusjuures päris hea. Hullus on mulle alati hingelähedane tundunud. Nagu ka ebapraktiline masohhism mingite napakate(?) ideaalide nimel. Seega ma elasin üsna hästi tegelase probleemidesse sisse. Või noh, peategelaselt ei olnud olulisi probleeme, tema elu ja valikud olid üsna lihtsad – probleemsed olid “need inimesed seal”, kes oma privilegeeritud seisundit kasutades aususe otsa komistasid ja sellega midagi mõistlikku peale distantseerumise peale ei osanud hakata. Miks see mulle küll tuttavalt kõlab?! Aga see selleks..

Meelde tuli ka mu kunagine diskussioon (kellega?) autoriteedi mõjust vabadusele ja otsustusprotsessile. See mõju näib nii õige ja nii vale ühekorraga. Kes siis tegelikult otsustab - kas autoriteedi valija või autoriteet ? Läbi käis ka idee autoriteedis pettumise kohta. Lisaks sellele, et valitud autoriteedi langemine on hinnang sulle endale, satud sa keset vastasseisu usu ja teadmise vahel. Teadmine on küll tugev ja õõnestab usku, tugev usk õõnestab teadmist. Kuni ühe poole kaotuseni oled sa eikellegimaal, pärast kaotust oled poolik. “However you look at it, you lose.

Või hullus. Pettekujutelm klaverist, mõistmisest ja Issanda poole pöördumisest, et õigustada enda silmis oma valikuid, anda tähendus enda teadlikule ja aktiivsele unustamisele. Kui sa enda ära veenad, siis pole ju vahet, mis on tegelikkus - see on sinu maailm.

soundtrack: Tiamat – However you look at it, you lose