Sellest muusikapalast: “Somebody that I used to know”
Üldiselt peidan ennast üsna edukalt pop-muusika eest ja hoolitsen ise mind saatva soundtracki üle. Piraatlust ja poppe raadiokanaleid vältides on see üsna stabiilne keskkond. Täna aga komistasin täna Cafe Noir’ile millegi harjumuspäratult uue ja hullumeelselt populaarse otsa:
Gotye - Somebody That I Used To Know.
Gotye ametlikum nimi olevat wiki andmetel Wouter "Wally" De Backer ja see lugu on tervikuna tema looming.
Müts maha – õnnetunud ettevõtmine, sest see lugu astub omavoliliselt “orkestri” vaba aja sisustamise repertuaari.. Muusikaline stiil, mis meenutab mõnda teist kümnendit, kus tuttavalt saadud VHS pealt sai muusikavideosid vaadatud; sõnad, mis puudutavad huvitavat probleemi; ning video, mis oma küllaltki minimalistlikust stiilist hoolimata võimendab selle loo minuni jõudnud sõnumit. Well done!
Fraas “just somebody that I used to know” jääb mõtteisse kinni ka isiklikult. Vaatan mõlemale poole ja tunnen üht-teist ära..
Lisaks 80-ndate muusika atmosfäärile kerkis korduvalt mõtteisse ka nimi Peter Gabriel (huvitaval kombel tuli just Gabriel ja mitte Genesis). Väike google kinnitas, et ma olen ebaoriginaalne ka selle tähelepaneku osas.. Näiteks The Venn Review laiendas seda mõtet ja leidis, et:
“GOTYE. If Sting and Peter Gabriel had a baby.”
Igatahes, ma olen seda lugu nüüd kümneid kordi kuulanud, sh järjest (mul juhtub selliseid asju) + N alternatiivversiooni, näiteks Walk Off The Earth versioon:
Kui juhtub, et keegi seda lugu ja selle rahvuste- ja kontinentideülest haipi ei kannata, siis liiguvad ka päris andekad paroodiad. Näiteks see, poliitikateemaline, saksakeelne, muppets .. you name it ;)
Sountrack: Gotye – Somebody that I used to know
Sildid: muusika