Sellest, et Donnie Darko on tagasi (PÖFF2014, 4. ülevaade) ..

Maailmade vahel | Inbetween Worlds | Zwischen Welten
Rež: Feo Aladag; Saksamaa; Tridens, Uus Saksa Kino

Film Afganistaani missioonist ühe kohaliku tõlgi katsumiste läbi. Läänemaailma sõdurid võivad ju olla seal "afgaani rahvast aitamas", kuid poliitiline, kultuuriline erienevus ja ka militaarstruktuuride lahususe ületamine on raske. Kas ja kuidas saab läänemaailm neil tingimustel Afganistaani üldse aidata? Kas nö "lääneliku" tee näitamine tekitab rohkem probleeme, kui lahendab?

Hinnang 7/10. Päris hästi edasikantud konkreetne lugu + päevakajaline mõõde, kindlasti väärt vaatamist.

Reis Itaaliasse | The Trip to Italy
Rež: Michael Winterbottom; Suurbritannia; Vitamiinilaks

Järg filmile Trip, paraku eelmise haledavõitu vari. Loomulikult on Coogan&Brydon duos kvaliteeti piisavalt, et nii mõnegi muige välja meelitada, kuid üldjuhul on see odav huumor ning üldmuljelt jätab pigem hästimakstud reklaamfilmi kui road-movie tunde. Nad võivad ju ise ilkuda "järgede" mõttekuse üle, kuid see ei muuda asja, et esimese osa kõrvale ei anna see film eriti midagi juurde.

Hinnang: 5/10. Tapeet. Kui on valida, vaadake parem esimest filmi.

Ma ei ole vihane! | I'm Not Angry! | Asabani Nistam!
Rež: Reza Dormishian; Iraan; Panoraaam

Film sassis tüübist, kelle elu "jääb kinni" pärast seda kui ta ülikoolist usutavasti poliitiliste jamade tõttu välja arvatakse. Kui tema kihlatu isa survestab oma tütart edukamale naima, siis on loomulikult ei paranda asja. Kas probleemid on etteheide võimule, mis ei lase inimesi end realiseerida? Või on see vabandus ebaõnnestumiseks?

Hinnang: 7/10. Teistmoodi kino on PÖFF väärtus. Antud film Iraanist on küll teistmoodi, kuid meeldivalt haaratav.

Öö kutse | Nightcrawler
Rež: Dan Gilroy; USA; Erilinastused

Kalkluleerivast pisipätist saab kui üle laipade tulemusele orienteeritud uudiste-hankija või nagu selgub - vajadusel ka looja. Meedia (ja ühiskonna) janu vere ja jõhkruse turustamise järele on irooniliselt esitatud ameerikaliku põnevusfilmina koos mõttetu vägivalla, tagaajamiste, tapmiste ja muu sellisega. Inimpõlgurist pahalane ei ole kaugeltki midagi originaalset, kuid Gyllenhaal on ma hullumeelsete silmade ja murettekitavalt entusiastliku naeratusega on selles rollis nauditav.

Hinnang 8/10. Üdini ameerika vägivaldne värk, aga päris hea sellest hoolimata.

Soundtrack: Nick Cave & the Bad Seeds - Fifteen feet of pure white snow

Sellest, et PÖFF pakub hetki (2014, 3. ülevaade)..

Poisipõli | Boyhood
Rež: Richard Linklater; USA; Screen International

Võtteid 12 aastat. Kaksteist. ilmselgelt on aeg selle loo peategelane! Inimesed tulevad. Lähevad. Muutuvad. Seda kõike sujuvalt ja loomulikult, peaaegu märkmatult. Ka ma ise mäletan aega, kui kuulsin selle projekti algamisest. Ma olin keegi teine. Paratamatult on vahetult filmilinalt nähtava kõrval ka teine, personaalne lugu. Kolmas - nätlejate ja võttemeeskonna lood.

Hinnang: 8/10. Hea, aga mingi säde jäi sähvatusest puudu. Võimalik, et ma pole veel piisavalt vana.

Vis-à-vis
Rež: Nevio Marasovic; Horvaatia; Foorum

Võimalik, et see on mingi filmitööstuse metavärk, kuid mingit mõistlikku mõtet mulle kohale ei jõudnud. Film filmiloomisest ja kuidas üks stsenaarium ei lähegi töösse? mäherdune draama.

Hinnang: 3/10. Polnud kuigi ilus ega huvitav.

Omanikud | The Owners | Ukkylikamshat
Rež: Adilkhan Yerzhanov; Kasahstan; Foorum, kuumad teemad

Päris huvitav. Aasialikult jabur ning sarnaselt Soome filmidele läheb kõik järjekindlalt ja sujuvalt hullemaks. Vahele väikesed tantsunumbrid, sest elu lihtsalt ongi selline - jabur. Filmist kumab läbi ka ülim usaldamatus kaasinimestesse ja riigistruktuuridesse, samas muutumata süngeks.

Hinnang: 7/10.

Fööniks | Phoenix
Rež: Christian Petzold; Saksamaa; Screen, Uus Saksa Kino

Holokaustiteema on üldiselt ohtlik ja olgem ausad - ka pisut äratarbitud. Antud juhul aga vaadatakse sõjajärgset aega ja masside asemel ühe ellujäänu lugu. Algus on natuke kližeemaiguline, kuid ajapikku tõmbab film ennast käima ja üldmulje on päris hea. Rahvuslik süü, selle tunnetamine juutide ja sakslaste endi poolt, andestamise võimalikkus.. ja Nina Kunzendorf on Lene rollis väga hea.

Hinnang: 7/10. Nüri algus, kuid üldmulje on hea.

Sellest, et sponsor jagagu ise oma nänni..

Parem hilja kui mitte keegi. Sain teada, kuidas sel aastal PÖFFi publiku lemmiku hääletamine käib. Treiler räägib ainult sponsorite nimedest ja võimalikest auhinadest. Kõigest umbes 7 seanssi hiljem (ja alles aktivistil nööbist haaramise tagajärjel) sain aga targemaks..

Ennemuiste sai anda igale filmile SMSiga hinde, millest selgus parima hindega film. Uus süsteem on aga uuenduslik samm eelmisse sajandisse - kirjutage paberitükikesele oma lemmikfilm, postiindeks jne. PÄRISELT?! Paberile?! Õnneks ei pea tigupostiga Gonsiori tänavale saatma.

Isegi kui telekomi partneritega diilini ei jõutud, ja oma veebimeistrile käib kolme väljaga sisendvorm üle jõu, siis kui raske oleks olnud teha kasvõi surveymonkey veebivorm? Paber aga on kohmakas, kulukas (mõelgem näiteks andmetöötluse peale), mis piirab ajaliselt ja kohaliselt hääletuses osalemise võimalusi. Hmm, mul vist ei ole enamasti pastakatki kaasas..

Lisaks publik saab ütelda ainult oma "lemmikfilmi". Kui mul on plaan vaadata mõnikümmend filmi, siis ma ju ei tea seda ühte lemmikfilmi enne kui kõik mu kavasse plaanitud filmid on ära vaadatud. Sellise skeemi juures on ka veider otsus iga päeva hääletajate vahel loosida mingit nänni välja, sest kaalutletud lemmikfilmi saab valida ainult pärast viimast nähtuv filmi. Nännijagamine varem ergutab külastajaid küll jooksvalt hääletama, aga parimal juhul hetkeemotsiooni nimel. Halvimal juhul lihtsalt tasuta loosis osalemise nimel suvalise filmi heaks. Kas eemärk on tagasiside või nänni jagamine?

Hea tava järgi võiks olla ka täpsustatud milleks täpselt kogutavaid isikuandmeid kasutatakse. Lõhnab natuke spämmi-adressaatide kogumise järgi.

Publiku arvamuse tegelik küsimine ergutaks PÖFFi külastajaid olema rohkem kaasatud terve festivali jooksul ja annaks korraldajatele adekvaatsema pildi publiku meelsusest, hinnata trende, hinnangute jautust, osalusprotsenti jne. Nännist lahtisaamine on hoopis teine eesmärk ja seda on võimalik ka palju lihtsamalt korraldada - astuge suvalisel hetkel saali sisse, rida 6, koht 8 - palun. Raske on uskuda, et selline publikuhääletuse formaat oli teadlik, kaalutletud otsus. See on kurb, kui PÖFF meedias oma staatuse/tuntuse tõusuga trummitagumise kõrval teeb lihtsates asjades vähikäiku.

Ja kahju, et sel aastal ei ole uut PÖFFi filmialguse treilerit. See on igal aastal olnud üks asi, mida põnevusega oodata.

Soundtrack: Pöff kinotreiler 2009 (Brenda Lee)

Sellest, et PÖFF pakub hetki (2014, 2. ülevaade)..

20 000 päeva Maal | 20 000 Days on Earth

Rež: I.Forsyth, J.Pollard; Suurbritannia
Programm: Doc@POFF

Film, mis ei suuda otsustada, kas ta tahab olla promovideo albumile, staari naba-imetlemine, 24-tunni dokumentaal või kaemus loomingulisuse tagamaadesse. Eks ta ole natuke kõike seda ja kui ajutine kližeelikkus  ja nende eesmärkide vahel kõikumine andeks anda, siis ajaviitefilmina täiesti ok. Sobiva häälestuse korral võib ka intellektuaalselt kergeid palasid pakkuda.

Hinnang 6/10

Avatud aknad | Open Windows

Rež: N. Vigalondo; ESP/USA
Programm: erilinastused

Igapäevane ameerikamaa kino miskipärast PÖFF programmi sattunud. Paksult actionit, näitame natuke naba, pisut huumorit, autodega tagaajamine - the usual. Samuti peab õigel filmil olema puänte ja olukorra pahupidi keeramisi ikka tosinajagu.

Sisult üsna mõttevaba tapeet, aga korra vaatamiseks on põnevust küll. 

Hinnang 5/10

Soundtrack: Nick Cave & the Bad Seeds - No more shall we part

Sellest, et PÖFF on tagasi (2014, 1. ülevaade)..

Algab uus 17-päevaline sessioon, kus päris elu on teisejärguline ja püüan töötegemise (ja magamise) asemel leida aega endale kinosaalides..

Postiljon Aleksei Trjapitsõni valged ööd | The Postman's White Nights | Belye nochi pochtalona Alekseya Tryapitsyna

Rež: Andrey Konchalovskiy, Venemaa, 2014
Programm: 18 valitud teost

Ilus vaade Vene külale täis vanu asju ja aeguvaid inimesi, aeglast aega ja loodust. Pension, vodka, kala ja rutiin. Paralleelmaailma näeb linnas ja õhtul telerist meelelahutusliku moeshow näol. Ja üks postiljon, kes püüab olla elus nende maailmate vahel.

Hinnang: 6/10

2030 - Vesi | 2030 | Nuoc

Rež: Minh Nguyen-Vo |Riik: Vietnam
Programm: Foorum

Ökohoiatus-draama-põnevus-midagi-asi. Süžee jäi nõrgaks ja liiga palju saginat, et mõtteid natukenegi kaugemale kanda. Igav just ei olnud, aga igapäevatapeetfilmidest üsna eristumatu. Suurimad väärtused olid ehk näidatud paadivalik, harjumatu keel ja maastikuvaated.

Hinnang: 4/10

Soundtrack: Riverside - We got used to us