kolmapäev, oktoober 15, 2008

Sellest Jumalast harjakapis..

"Küllap peitis Jumal end harjakapis. See oli kõige tõenäolisem paik.Ta varitses seal nagu mingi iseäralik ja ilmselt ohtlik onu, kuid Laura ei võinud kunagi kindel olla, kas Jumal on parajasti seal, sest ta kartis kapiust lahti teha. "Jumal on su südames," ütles pühapäevakooli õpetaja, ning see oli veel halvem. Harjakapiga sai vähemalt midagi ette võtta, näiteks ukse lukku keerata."
(Margaret Atwood - "Pime palgamõrvar")

Mul on hea meel kui asjad koguvad hoogu ja osutuvad paremaks kui alguses oli näha, tunda või arvata..

Ja uus hobi on ootamine. Ootame kuu lõppu, paremat õnne, päikest, selgust ja kurat (Al Pacino!) teab mida veel. Vahel sekka pisut mõtisklusi minu mitteminulikkusest ja kellegiteiselikkusest.

Btw, hakkan vist vanaks jääma: kuulan jälle kuuekümnendate kraami..

Soundtrack: Led Zeppelin I

Sildid: ,

3 Comments:

Blogger Dee said...

Koht,kus Jumal asub, oleneb sellest, kus teda näha tahetakse. Sest nagu on öeldud Tooma evangeeliumis: Jumal ei asu mitte nelja seina vahel kirikukojas, vaid kergita kivi ning sa leiad ta sealt; löö laast ja ta on olemas.

...

15/10/08 21:41  
Blogger Imre said...

Rõõm näha, et mõni on pimeduse varjus Piibliga hullanud;)

Antud juhul oli Laural pigem probleem selles, kuidas Jumalat MITTE näha. Nagu Tooma evangeeliumis mainitud, siis turvaliselt ei saa ennast kuskil tunda.

16/10/08 00:43  
Blogger Dee said...

Laura küll ei tahtnud Teda näha, kuid Ta siiski on läheduses olemas, olenemata tahtmisest. ; )
( et Sul nüüd turvalisem tunne oleks )

16/10/08 20:54  

Postita kommentaar

<< Home