Sellest, mida nähtud 15.-ndal Pöffil - ülevaade vol 5

Pöffile joon alla tõmmata, siis saldosse jäi sel aastal 30 filmi. Isiklik "soovitan soojalt" TOP:

1. Bellflower
2. Olemas on vaid lood, mida mäletatakse
3. Täiuslik meel
4. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök
5. Must leib
6. Vaheseinad
7. Retk

Ära märgiksin, ka Antoniak'i filmi "Kood Sinine", mille kohta ma ei suuda siiamaani ütelda, kas see oli rohkem hea või halb.

Pöffist naasmine on olnud pisut kiire - avastasin, et viimased filmid pole veel märget maha saanud.. parandagem see viga. Mäluga on ju nii nagu ta on.

Metsik | Savage | Odjuret

Rež: Martin Jern, Emil Larsson / Rootsi
Programm: Põhja valgus

Põhjamaine depressiivkino kogu oma veider-headuses. Seekord võtmeteemaks "oma elus kinni" - kriminaalistaatuses, padukristlikus peres, online-prostitutsioonis. Hea.

Hinnang: 7/10

Bonsai

Rež: Cristián Jiménez / Argentiina, Portugal, Prantsusmaa, Tšiili
Programm: Panoraam

Lihtsalt jälgitav lugu sinu jaoks erilistest inimestest - väikesed detailid, mis jäävad pikaks ajaks meelde (Proust!). Ideid pisut jagas ja visuaalselt oli päris ilus, aga õiget sähvatust ei käinud.

Hinnang: 5/10

Akaatsiad | Las Acacias

Rež: Pablo Giorgelli / Argentiina-Hispaania
Programm: SCreen international

Film, millest ma ootasin midagi väga head, aeglast ja ilusat, kuid sain vaid aeglast. Tuhm maailm, tuhmid väikesed inimesed istuvad veoautos ja .. ei midagi. Kuna film otseselt häiriv ei olnud, siis hinnangusse mõne punkti ikka andsin..

Hinnang: 3/10

Nähtav maailm | Visible World | Viditelny svet

Rež: Peter Kristufek / Slovakkia
Programm: Panoraam

Taaskord paljulubav teema, kuid pettumus tulemuses - üksik mees jälgib vastasmajas elavat perekonda ja korraldab nii, et ta nö võtaks selle perekonna ja elu üle. Naise, lapsed, korteri, isegi hommikumantli ja kombe rõdul perega süüa. Peategelase rumalus, jäikus ja saamatus aga rikub ilusa idee. Filmi kulminatsioon on aga täiesti mõistetamatu .. Võib-olla pisut ebaobjektiivne, aga hinnangut mõjutas kõvasti.

Hinnang: 4/10

Me peame Kevinist rääkima | We Need To Talk About Kevin

Rež: Lynne Ramsay / Suurbritannia
Programm: Eurasia

VÄGA populaarne film, kuid põhjusega. Esiteks, paljude sarimõrvarifilmide kõrval on üsna haruldane film sarimõrvari emast. Teiseks, see on hea film. Swinton ehk mängib vahel pisut üle, kuid sellega harjub.

Hinnang: 8/10

Iseenda jälgedes | The Double Steps | Los Pasos Dobles

Rež: Isaki Lacuesta / Hispaania
Programm: Eurasia

Eemalt vaadates ilus maastik! Nukker, kui see on huvitavaim mõte, mis filmi vaadates pähe torkab. Ei vahetult pärast ega nüüdki ei leia, et sel filmil oleks mingi mõte olnud.. Punktid annan lihtsalt nähtud värvide eest.

Hinnang: 3/10

Retk | The Trip

Rež: Michael Winterbottom / Suurbritannia
Programm: 15 valitud teost

Mida ma arvan filmist, milles kaks meest sõidavad restoranist restorani, söövad ja vestlevad ohjeldamatult, inglaslikult pahural meelel ja peenelt tögades kõike? Hästi arvan. Meeldivalt lihtne ja ilus, humoorikas ja samas mitte sisutühi. "Gentlemen, to bed!"-osa, Michael Caine ja surnuaiakõne on lihsalt võrratud .. Stiilne mölaparaad!

Hinnang: 7/10

Bellflower

Rež: Evan Glodell / USA
Programm: Põhja-Ameerika indie-filmide konkurss

Minu käesoleva aasta lemmik, nagu hõiskasin juba ka siin.

Hinnang: 10/10

Sellest maailmalõpuvärvilisest metamorfoosist - Bellflower!

Bellflower

Evan Glodell, USA, 2011
Programm: Põhja-Ameerika indie-filmide konkurss

Kaks sõpra veedavad aega purjutades, asju õhku lastes ja unistades kaoses maailmast, kus nad leegiheitjatega varustatud vinges autos superstiilselt vabadikuelu elaksid. The search of awesomeness.

Üks femme fatale muudab seda uimas maailma ja oodatud kaos ja häving tuleb üha lähemale ja elu muutub üha veidramaks, häirivamaks ... ja see on kõigest üks armastuslugu. Muu hulgas.

 

See film on kui kokteil erinevatest tunnetest ja situatsioonidest, mida elusolemise tundmiseks kogeda. Kulgemine unistamisest luupainajani.. Vaimustus ja selle jagamine, unistused, elu laekumine, pettumus, viha, tuimus. Soov häirivad isiklikud asjad põlema panna. Hävinguihalus ja taandumine tagasi oma moondunud unistustesse.

Bellflower pakatab stiilist ja jutustab piltide ja tegelaste taga mitut minu jaoks huvitavat lugu, sümpaatset tõlgendust. Hullus, konservmaailm, koomiks, muutumine, jt. Ma pean seda kunagi veel vaatama. Üksinda. Hea kvliteediga heli ja pildiga.

Tekib kiusatus ära/üle vaadata ka viidatud Mad Max - eredaid mälestusi see minus ei tekita. Filmi vaadates laekusid hoopis kaks positiivset mälestust mu oma lapsepõlvest - Roger Zelazny "Needuste allee" ja Interstate'76. Isegi kui need põhilooga otseselt ei haaku, on need osa sellest teisest, samuti sümpaatsest maailmast. Zelazny't kohtan kindlasti varsti.

 

Visuaalselt on Bellflower mõjus. Pildi kollakas tonaalsus ja Joel Hodge opereerimas Glodelli enda poolt eri juppidest kokku pandud spetsiaalkaameraga saavutab omanäolise, veidral moel korraga sooja ja rahutu atmosfääri. Toonid, kompositsioon ja prügi objektiivil loovad ebarealistliku, unenäolise pildi, mis on oma ebatäiuslikkusest hoolimata veetlev-häiriv ja jätab mulje, nagu see kõik oleks vaid kujutelm - mälestus või mõte.

Tahan veel! Milleks päris maailm, kui sealne on nii ilus?

Soundtrack on samuti midagi minu maitsele, sisaldades nii häid tuntud lugusid (sh Lykke Li), kui häid tundmatuid lugusid. Jonathan Keevil on nimi, mis on ka pärast filmi köitnud.. Kuulake näiteks Bland, Blind, deaf too.

Filmi ainuke miinus (ja üsna pisike seejuures) on Medusa - tuldpurskav muskel-auto. See on küll oluline sümbol, kuid see sai ehk rohkem tähelepanu kui oleks tingimata vajalik olnud, kuid mis teha - tegijate unistused ja kired kanduvad sellises filmis ka ekraanile. See tehti kõigest 17 000 dollariga ja Glodellile oli see aastaid kinnisideeks.. Medusa on tema mälestustes ilmselt olulisem kui mulle.

Tartu Pöffi viimane film oli midagi, mis tabas mind õigesse kohta. Go, indie!

Hinnang 10/10

Soundtrack: Jonathan Keevil - Babyfin