Sellest, et Donnie Darko on tagasi (PÖFF2014, 4. ülevaade) ..

Maailmade vahel | Inbetween Worlds | Zwischen Welten
Rež: Feo Aladag; Saksamaa; Tridens, Uus Saksa Kino

Film Afganistaani missioonist ühe kohaliku tõlgi katsumiste läbi. Läänemaailma sõdurid võivad ju olla seal "afgaani rahvast aitamas", kuid poliitiline, kultuuriline erienevus ja ka militaarstruktuuride lahususe ületamine on raske. Kas ja kuidas saab läänemaailm neil tingimustel Afganistaani üldse aidata? Kas nö "lääneliku" tee näitamine tekitab rohkem probleeme, kui lahendab?

Hinnang 7/10. Päris hästi edasikantud konkreetne lugu + päevakajaline mõõde, kindlasti väärt vaatamist.

Reis Itaaliasse | The Trip to Italy
Rež: Michael Winterbottom; Suurbritannia; Vitamiinilaks

Järg filmile Trip, paraku eelmise haledavõitu vari. Loomulikult on Coogan&Brydon duos kvaliteeti piisavalt, et nii mõnegi muige välja meelitada, kuid üldjuhul on see odav huumor ning üldmuljelt jätab pigem hästimakstud reklaamfilmi kui road-movie tunde. Nad võivad ju ise ilkuda "järgede" mõttekuse üle, kuid see ei muuda asja, et esimese osa kõrvale ei anna see film eriti midagi juurde.

Hinnang: 5/10. Tapeet. Kui on valida, vaadake parem esimest filmi.

Ma ei ole vihane! | I'm Not Angry! | Asabani Nistam!
Rež: Reza Dormishian; Iraan; Panoraaam

Film sassis tüübist, kelle elu "jääb kinni" pärast seda kui ta ülikoolist usutavasti poliitiliste jamade tõttu välja arvatakse. Kui tema kihlatu isa survestab oma tütart edukamale naima, siis on loomulikult ei paranda asja. Kas probleemid on etteheide võimule, mis ei lase inimesi end realiseerida? Või on see vabandus ebaõnnestumiseks?

Hinnang: 7/10. Teistmoodi kino on PÖFF väärtus. Antud film Iraanist on küll teistmoodi, kuid meeldivalt haaratav.

Öö kutse | Nightcrawler
Rež: Dan Gilroy; USA; Erilinastused

Kalkluleerivast pisipätist saab kui üle laipade tulemusele orienteeritud uudiste-hankija või nagu selgub - vajadusel ka looja. Meedia (ja ühiskonna) janu vere ja jõhkruse turustamise järele on irooniliselt esitatud ameerikaliku põnevusfilmina koos mõttetu vägivalla, tagaajamiste, tapmiste ja muu sellisega. Inimpõlgurist pahalane ei ole kaugeltki midagi originaalset, kuid Gyllenhaal on ma hullumeelsete silmade ja murettekitavalt entusiastliku naeratusega on selles rollis nauditav.

Hinnang 8/10. Üdini ameerika vägivaldne värk, aga päris hea sellest hoolimata.

Soundtrack: Nick Cave & the Bad Seeds - Fifteen feet of pure white snow

Sellest, et PÖFF pakub hetki (2014, 3. ülevaade)..

Poisipõli | Boyhood
Rež: Richard Linklater; USA; Screen International

Võtteid 12 aastat. Kaksteist. ilmselgelt on aeg selle loo peategelane! Inimesed tulevad. Lähevad. Muutuvad. Seda kõike sujuvalt ja loomulikult, peaaegu märkmatult. Ka ma ise mäletan aega, kui kuulsin selle projekti algamisest. Ma olin keegi teine. Paratamatult on vahetult filmilinalt nähtava kõrval ka teine, personaalne lugu. Kolmas - nätlejate ja võttemeeskonna lood.

Hinnang: 8/10. Hea, aga mingi säde jäi sähvatusest puudu. Võimalik, et ma pole veel piisavalt vana.

Vis-à-vis
Rež: Nevio Marasovic; Horvaatia; Foorum

Võimalik, et see on mingi filmitööstuse metavärk, kuid mingit mõistlikku mõtet mulle kohale ei jõudnud. Film filmiloomisest ja kuidas üks stsenaarium ei lähegi töösse? mäherdune draama.

Hinnang: 3/10. Polnud kuigi ilus ega huvitav.

Omanikud | The Owners | Ukkylikamshat
Rež: Adilkhan Yerzhanov; Kasahstan; Foorum, kuumad teemad

Päris huvitav. Aasialikult jabur ning sarnaselt Soome filmidele läheb kõik järjekindlalt ja sujuvalt hullemaks. Vahele väikesed tantsunumbrid, sest elu lihtsalt ongi selline - jabur. Filmist kumab läbi ka ülim usaldamatus kaasinimestesse ja riigistruktuuridesse, samas muutumata süngeks.

Hinnang: 7/10.

Fööniks | Phoenix
Rež: Christian Petzold; Saksamaa; Screen, Uus Saksa Kino

Holokaustiteema on üldiselt ohtlik ja olgem ausad - ka pisut äratarbitud. Antud juhul aga vaadatakse sõjajärgset aega ja masside asemel ühe ellujäänu lugu. Algus on natuke kližeemaiguline, kuid ajapikku tõmbab film ennast käima ja üldmulje on päris hea. Rahvuslik süü, selle tunnetamine juutide ja sakslaste endi poolt, andestamise võimalikkus.. ja Nina Kunzendorf on Lene rollis väga hea.

Hinnang: 7/10. Nüri algus, kuid üldmulje on hea.

Sellest, et sponsor jagagu ise oma nänni..

Parem hilja kui mitte keegi. Sain teada, kuidas sel aastal PÖFFi publiku lemmiku hääletamine käib. Treiler räägib ainult sponsorite nimedest ja võimalikest auhinadest. Kõigest umbes 7 seanssi hiljem (ja alles aktivistil nööbist haaramise tagajärjel) sain aga targemaks..

Ennemuiste sai anda igale filmile SMSiga hinde, millest selgus parima hindega film. Uus süsteem on aga uuenduslik samm eelmisse sajandisse - kirjutage paberitükikesele oma lemmikfilm, postiindeks jne. PÄRISELT?! Paberile?! Õnneks ei pea tigupostiga Gonsiori tänavale saatma.

Isegi kui telekomi partneritega diilini ei jõutud, ja oma veebimeistrile käib kolme väljaga sisendvorm üle jõu, siis kui raske oleks olnud teha kasvõi surveymonkey veebivorm? Paber aga on kohmakas, kulukas (mõelgem näiteks andmetöötluse peale), mis piirab ajaliselt ja kohaliselt hääletuses osalemise võimalusi. Hmm, mul vist ei ole enamasti pastakatki kaasas..

Lisaks publik saab ütelda ainult oma "lemmikfilmi". Kui mul on plaan vaadata mõnikümmend filmi, siis ma ju ei tea seda ühte lemmikfilmi enne kui kõik mu kavasse plaanitud filmid on ära vaadatud. Sellise skeemi juures on ka veider otsus iga päeva hääletajate vahel loosida mingit nänni välja, sest kaalutletud lemmikfilmi saab valida ainult pärast viimast nähtuv filmi. Nännijagamine varem ergutab külastajaid küll jooksvalt hääletama, aga parimal juhul hetkeemotsiooni nimel. Halvimal juhul lihtsalt tasuta loosis osalemise nimel suvalise filmi heaks. Kas eemärk on tagasiside või nänni jagamine?

Hea tava järgi võiks olla ka täpsustatud milleks täpselt kogutavaid isikuandmeid kasutatakse. Lõhnab natuke spämmi-adressaatide kogumise järgi.

Publiku arvamuse tegelik küsimine ergutaks PÖFFi külastajaid olema rohkem kaasatud terve festivali jooksul ja annaks korraldajatele adekvaatsema pildi publiku meelsusest, hinnata trende, hinnangute jautust, osalusprotsenti jne. Nännist lahtisaamine on hoopis teine eesmärk ja seda on võimalik ka palju lihtsamalt korraldada - astuge suvalisel hetkel saali sisse, rida 6, koht 8 - palun. Raske on uskuda, et selline publikuhääletuse formaat oli teadlik, kaalutletud otsus. See on kurb, kui PÖFF meedias oma staatuse/tuntuse tõusuga trummitagumise kõrval teeb lihtsates asjades vähikäiku.

Ja kahju, et sel aastal ei ole uut PÖFFi filmialguse treilerit. See on igal aastal olnud üks asi, mida põnevusega oodata.

Soundtrack: Pöff kinotreiler 2009 (Brenda Lee)

Sellest, et PÖFF pakub hetki (2014, 2. ülevaade)..

20 000 päeva Maal | 20 000 Days on Earth

Rež: I.Forsyth, J.Pollard; Suurbritannia
Programm: Doc@POFF

Film, mis ei suuda otsustada, kas ta tahab olla promovideo albumile, staari naba-imetlemine, 24-tunni dokumentaal või kaemus loomingulisuse tagamaadesse. Eks ta ole natuke kõike seda ja kui ajutine kližeelikkus  ja nende eesmärkide vahel kõikumine andeks anda, siis ajaviitefilmina täiesti ok. Sobiva häälestuse korral võib ka intellektuaalselt kergeid palasid pakkuda.

Hinnang 6/10

Avatud aknad | Open Windows

Rež: N. Vigalondo; ESP/USA
Programm: erilinastused

Igapäevane ameerikamaa kino miskipärast PÖFF programmi sattunud. Paksult actionit, näitame natuke naba, pisut huumorit, autodega tagaajamine - the usual. Samuti peab õigel filmil olema puänte ja olukorra pahupidi keeramisi ikka tosinajagu.

Sisult üsna mõttevaba tapeet, aga korra vaatamiseks on põnevust küll. 

Hinnang 5/10

Soundtrack: Nick Cave & the Bad Seeds - No more shall we part

Sellest, et PÖFF on tagasi (2014, 1. ülevaade)..

Algab uus 17-päevaline sessioon, kus päris elu on teisejärguline ja püüan töötegemise (ja magamise) asemel leida aega endale kinosaalides..

Postiljon Aleksei Trjapitsõni valged ööd | The Postman's White Nights | Belye nochi pochtalona Alekseya Tryapitsyna

Rež: Andrey Konchalovskiy, Venemaa, 2014
Programm: 18 valitud teost

Ilus vaade Vene külale täis vanu asju ja aeguvaid inimesi, aeglast aega ja loodust. Pension, vodka, kala ja rutiin. Paralleelmaailma näeb linnas ja õhtul telerist meelelahutusliku moeshow näol. Ja üks postiljon, kes püüab olla elus nende maailmate vahel.

Hinnang: 6/10

2030 - Vesi | 2030 | Nuoc

Rež: Minh Nguyen-Vo |Riik: Vietnam
Programm: Foorum

Ökohoiatus-draama-põnevus-midagi-asi. Süžee jäi nõrgaks ja liiga palju saginat, et mõtteid natukenegi kaugemale kanda. Igav just ei olnud, aga igapäevatapeetfilmidest üsna eristumatu. Suurimad väärtused olid ehk näidatud paadivalik, harjumatu keel ja maastikuvaated.

Hinnang: 4/10

Soundtrack: Riverside - We got used to us

Neist raamatuist, mida tarbitud 2012/2013 ..

Hmm.. veenva vaikuse kõrvale elumärgi mahapaneku nimel poetan taas mõned loetud raamatud.

Varasemad ajad:

• Nendest raamatutest, mida ma endaga kaasas olen tarinud..
• Nendest, kes mulle seltsi pakkunud 2009/2010..
• Nendest raamatutest, mida kohtasin 2011/2012..

Niisiis, aasta 2012:

Daniel Keyes – Lilled Algernonile
Roddy Doyle – “Paddy Clarke hahahaa”
Franz Kafka – “The Trial”
Jeanette Winterson – “Kivist Jumalad”
Michael Crichton – “Sauruste park”
Ernest Hemingway – “Kellele lüüakse hingekella”
Jeanette Winterson – “Taak”
Iain M. Banks - State of the art
Oskar Luts - Kevade
Oskar Luts - Suvi
Oskar Luts - Tootsi pulm / Argipäev
Oskar Luts - Sügis
Oskar Luts - Talve
Günter Grass - Vähikäigul
Arvo Valton - Saksofon, 24 novelli
Skarabeuse originaalantoloogia "Munk maailma äärel"
Kristjan Sander - 13 talvist hetke

Aasta 2013 seni:

Chuck Palahniuk - Rant
J.R.R. Tolkien - Kääbik
Norman Mailer - Alasti ja surnud
Hiram - Mõru maik
Mario Puzo - Ristiisa
John Steinbeck - Vihakobarad
Skarabeuse originaalantoloogia "Muumia"

Nagu näha, siis värskendasin tutvust Lutsu aastaaegadega ja mõnevõrra üllatavalt oli enamik sellest täiest loetav kraam.

Parim wow-efekt kuulub aga Valtonile. Novell on raske žanr: vähe lehekülgi, et tutvustada keskkonda, tegelasi ja rääkida lugu. Valtoni Saksofoni lood olid aga väga konkreetsed ja näisid nautivat seda formaati. Nii mõnelegi rõkkasin ma Suurest Karbist, Kus Saab Vehkida Käte ja Jalgadega. Tore!

Suurim pettumus antud listis oli Steinbecki Vihakobarad, mille pidev hala ja klassimured jäid koomiksilikuks raamatu viimase leheni. Samas ma mõistan, miks see kap-maa kirjaniku teos avalikustati Nõukogude kodumaal aastal juba 1964. Iga hetk tõuseb töölisklass ja tõukab võimult need tõprad maaomanikud ja pangad ja linnakodanikud ning siis tuleb Rahu ja Õnn. Phuh.

Soundtrack: The 69 eyes - Velvet touch

Sellest, et Pöff jagab hetki (2012, 4. ülevaade) ..

Ma olen väsinud. Pöff on selleks korraks Tartus taas otsas.. viimased nähtud filmid:

Surmatempel | Branded to Kill | Koroshi no rakuin

Rež: Seijun Suzuki; Jaapan, 1967
Programm: Nikkatsu 100

45-aastane räme-action palgamõrvarist nr 3, kes tahab saada esinumbriks.. ja riisi nuusutada. Valdavalt üsna kohutav film, kuid vahelduseks maailmavalu ja halateemadele päris värskendav. Pilt on vahel päris stiilne.

Hinnang: 4/10

Hannah Arendt

Rež: Margarethe von Trotta; Saksamaa, 2012;
Programm: EurAsia

Ilma taustateadmisteta Eichmanni, Arendti ja kurjuseprobleemi kohta on see lihtsalt ühest nii-toredast padusuitsetajast vanadaamist, keda keegi ei mõista. Kurjuse mõiste oleks huvitav olnud, aga vanadaami-filmina jäi lahjaks.

Hinnang: 4/10

Arm | Loving | Miłość

Rež: Sławomir Fabicki; Poola, 2012
Programm: Tridens Herring

Peredraama, väike vägistamisepisood ja veel peredraamat.  Õige pisut küüniline olles, on see film meeste raskest elust. Feministid tahaksid mind kindlasti selle vaatenurga eest teibasse ajada, sest "mehed on sead".

Hinnang: 5/10

Argipäev | Everyday

Rež: Michael Winterbottom; GBR, 2012
Programm: EurAsia

Lugu vangistatu perekonnast, peamiselt läbi külaskäikude vanglasse. Film rõhus rohkem atmosfäärile kui loo jutustamisele ja sai sellega ka enam-vähem hakkama. Samas, uuesti vaatama ei tõmbaks.

Hinnang: 5/10

Konserveeritud unelmad | Canned Dreams | Canned Dreams

Rež: Katja Gauriloff; Soome, 2012
Programm: Doc@PÖFF, keskkond

Väga tore doc, mis heidab isikliku pilgu mitmetele töölistele, kelle abiga võib olla tekkinud kohalikku supermarketisse üks konserv - sammukesed toorainest töötlemiseni, pakendamine, transport. Brasiilia, Taani, Portugal, Poola, Ukraina jne - mitmeid avameelseid lugusid.

Hinnang: 8/10

Uskmatud | The Miscreants | Les mécréants

Rež: Mohcine Besri; šveits, Maroko, 2012
Programm: Foorum

Allahi õpetuse nimel võetakse pantvangi kamp vähemusklikke noori, kuid kui "missiooni" organisaator ei anna näole, siis ei oska röövijad oma noosiga midagi peale hakata. Huvitav vaatamine, eriti röövijate erinevad isiksused ja aimdused nende ajenditest.

Hinnang: 8/10

Veoauto | Camion

Rež: Rafaël Ouellet; Kanada, 2012
Programm: Põhja-Ameerika indie-filmide konkurss

Täiskasvanud pojad lähevad oma isale toeks pärast autoõnnetust, milles otsasõitnu hukkus. See on melanhoolse alatooniga film kodukanti naasmisest, ilusa hilissügise ja mõnusa heliribaga. Meeldetuletus, et lihtsad asjad võivad elu meeldivamaks muuta.

Hinnang: 8/10

Sellest, et Pöff jagab hetki (2012, 3. ülevaade) ..

Minu (ja osaliselt kindlsti ka Tartu) filmivalik on sattunud kuidagi domineerivalt Saksamaa-Prantsusmaa keskseks. See ei ole olnud eesmärk, aga eks Saksa Uus Film on lihtsalt rohkem esindatud, näiteks 50% kella 19:00-sest seanssidest. Huvitav otsus korraldajate poolt.

Aga.. järgmised nähtud filmid:

Teised on alati süüdi | Shifting the Blame | SCHULD SIND IMMER DIE ANDEREN

Rež: Lars-Gunnar Lotz; Saksamaa, 2012
Programm: Uus Saksa Film

Lihtsalt jälgitav film ülbest ja vägivaldsest tattnokast, kes satub noorte kriminaalide ümberkasvatamisasutuses ühe oma ohvri võimupiirkonda. Huvitav käsitlus vägivallatseja ja tema ohvri suhtest.

Hinnang: 8/10. Teema on hea, aga tõelisest särast jäi midagi puudu.

Õnn kaasa, kallis | Good Luck, Sweetheart | Boa sorte, meu amor

Rež: Daniel Aragão; Brasiilia, 2012
Programm: Foorum

Üks suuremaid pettumusi sel aastal. Ootasin stiilset mustvalget pilti, head muusikat ja mõtlemapanevat aeglast filmi, kuid sain lihtsalt aeglase ja mustvalge. Mul pole endiselt õrna aimugi, millest see film on või mida need kujundid tähendasid. Treileri atmosfäär ja stiil  ei kirjelda kindlasti filmi.

Hinnang: 2/10

Vale | WRONG

Rež: Quentin Dupieux; FRA, USA; 2012
Programm: panoraam

Säravalt napakas film. PIlt on hea, tegelased ja dialoogid ülemiselt riiulilt, mitmeid meeldejäävaid stseene ja suurepärane näitlejavalik. Vaadatav nii möödamõtlemiseks kui ka lihtsalt "õlle kõrvale".

Hinnang:  9/10

Kolm tuba/köök/vannituba | Move | 3 Zimmer/Küche/Bad

Rež: Dietrich Brüggemann; Saksamaa, 2012
Programm: Uus Saksa Film

Lõbus film ootustest, muutustest, kaaslastest, sõpradest. Seda kõike ohtrate kolimiste taustal. Inimesed tulevad, lähevad, mõned jäävad.. Mõni jääb ka tiitritesse kui "Mensch ohne Gesicht". Kindlasti korduvvaadatav.

Hinnang: 7/10 

See, mis jääb | Home for the Weekend | Was bleibt

Rež: Hans-Christian Schmid; Saksamaa, 2012
Programm: Uus Saksa Film

Lugu ühest perest, kus pereema tuleb depressioonitablakate pealt maha ja lisaks ülejäänud pere kahtlustele selle mõistlikkusest avastab, et ka kõigi teiste elud on parasjagu sassis. Peaaegu põhjamaakinolik olukord, kuid vaoshoitum. Kui aus olla, siis see teema on veidi tüütu ning väljamäng jättis üsna külmaks.

Hinnang: 4/10

Kolm maailma | Three Worlds | Trois mondes

Rež: Catherine Corsini; Prantsusmaa, 2012
Programm: Panoraam

Noor mees, hit & run. Kartes võtta vastutust, hoidub politseisse minemast, kuid ohvri järgi uurides jääb omastele vahele ning ühistööna asutakse ta hoolikalt koostatud elu lammutama. Taaskord päris huvitav vaade ohvri ja süüdlase suhetele. Pisut liiga konstrueeritud, kuid on ka häid hetki.

Hinnang: 6/10.

Sellest, et Pöff jagab hetki (2012, 2. ülevaade) ..

Afg'on

Rež: Yalkin Tuychiev, Usbekistan, 2012
Programm: Foorum, Fookuses arengumaade filmid

Usbeki road-movie, kus Afganistani sõja ajal sõtta värvatud viivad 2 kirstu koduküladesse omastele. Sõja ajal, mis pole Usbeki mägede pärast. Kes lähevad, hukkuvad eimillegi nimel; kes kõrvale hiilivad, nende asemel hukkuvad teised su kodukülast.

Hinnang: 7/10

Pieta

Rež: Kim Ki-duk
Programm: 16 valitud teost

Vanemateta kasvanud elukutselise jõhkardi ukse taha ilmub keegi, kes väidab ennast olevat tema ema. See on sünge film. Omajagu brutaalne, kuid see ei ole filmi peamine. Tegelased on huvitavad ja põnevustki on omajagu.

Hinnang: 8/10

Mängurid | The Players | Les infidèles

Rež: E.Bercot, F.Cavayé, A.Courtès, J.Dujardin, M.Hazanavicius, E.Lartigau, G.Lellouche
Prantsusmaa, 2012
Programm: PÖFFi vitamiinilaks

Vitamiinilaksu filmid võivad olla ohtlikult labased, kuid lootsin, et vähemalt teema pakub mõtlemisainet. Nii oligi: vananev playboy, stereotüüp, true macho, jne. Tervikuna liiga kirju, kuid sisaldab huvitavaid hetki.

Hinnang: 5/10

Kiirus - kadunud aega otsimas | Speed - In Search Of Lost Time | Soeed - Auf der Suche nach der verlorenen Zeit

Rež: Florian Opitz; Saksamaa, 2012
Programm: Uus Saksa Film

Kerge arutlus aja kiirendamise üle, sh ni üksikisiku kui ühiskonna (ja majanduse) vaatevinklist. Boonusena saksa keel ja rohkelt time-lapse võtteid. "Ahaa"-momente siiski oodata ei tasu.

Hinnang: 6/10

Pähelask | Headshot

Rež: Pen-ek Ratanaruang
Programm: 16 valitud teost

Tume põnevusfilm arengust politseinik-palgamõrvar-munk. Väga tume, vihmane ja stiilne teos, mis hoolimata action-elemendist pole vaid ülistuslaul relvakangelastele.

Hinnang 8/10

Viimane ilus päev |The Last Fine Day | Der letzte schöne Tag

Rež: Johannes Fabrick
Programm: Uus Saksa Film

Enesetapp perekonnas. Raske on ette kujutada, miks peaks kellelgi tekkima soov teha filmi ühe perekonna leinast. Üleskutse suitsidiivsetele mõelda mahajäänutele?
Igatahes, vähemalt on see ajend mõelda oma perekonna ja selle väärtustamisele ja ehk ka tuletada meelde neid, kes lahkunud.

Hinnang: 5/10

Kõik vabandused | All Apologies | Ai de tishen

Rež: Emily Tang
Programm: Panoraam

Aasiapäraselt veider pundar, mis mängib perekonna ja kohustuse mõiste ümber. Elu võtmise eest elu vastuandmine on kergelt üteldes ebaharilik.

Hinnang: 6/10

Tehtud Ašis | Made in Ash | Az do mesta As

Rež: Iveta Grofova
Programm: Foorum

Oh, need Ida-Euroopa raske elu filmid on vahel nii tüütud. Räämas tänav, perekond ei taha sind, sa oled loll ja ei oska midagi, lähed välismaale, ilmselgelt seal on veel keerulisem, prostitutsioon kui väljapääs jne. Kinematograafiliselt on see samuti valus vaadata, kahtlen, kas taotluslikult.

Hinnang 3/10.

Sellest, et Pöff jagab hetki (2012, 1. ülevaade) ..

Kuni kuu lõpuni ma tööd ei tee: magan, käin kinos ja veedan aega Pöffi antud tegelaste ja situatsioonidega. Tartu filmivalik käesoleval pöffil paistab olevat tagasihoidlikum kui varasemalt, kuid sellegipoolest on see piisav: peab valima ja mitmed head asjad jäävad ka nägemata. 

Järgnevalt mõned märkmed esimestest nähtud paladest ..

Rohkem kui mesi / More Than Honey

Rež: Markus Imhoof; Šveits, Saksamaa, Austria
Programm: doc, keskkonnateemalised filmid

Minu (ja Tartu) Pöff algas dokumentaaliga mesilastest ja nende kadumisest. Ei midagi rabavalt uut, kuid oma žanri kohta pole see just ootamatu. Samas, leidus ilusaid kaadreid ja ausaid väljaütlemisi, sh "kapitalistlike tõbraste" esindaja suust.

Hinnang: 6/10

Neljapäevast pühapäevani | Thursday Till Sunday | De jueves a domingo

Rež: Dominga Sotomayor Castillo, Tšiili
programm: Screen international kriitikute valik

Aeglane Tšiili film laguneva pere väljasõidust laste silme läbi. Ilmselgelt toimub vanemate vahel mingi teine lugu, millest lapsed näevad vaid valitud palasid.. Palju autosõitu ja ütlematajätmisi. Filmi jooksul mingi õrn tundemuutus tekib, aga päris käima see film ennast ei tõmmanudki..

Hinnang: 5/10

L

Rež: Babis Makridis; Kreeka,
programm: Kreeka kino fookuses

Auto-elu, mootorratta-elu, paadi-elu jne. Mõistujutt, mis on piisavalt universaalne, et väga erinevaid tähendusi juurde mõelda. Seosed tekkisid nii Kreeka võlakriisiga kui  ka üldisemalt identiteedist ja selle kaotamisest, piiratusest, kohanemisest. Kui sulle meeldivad "mõtle ise"-ülesandega filmid, siis see on päris hea.

Hinnang: 7/10

Teel põhja | Road North | Tie Pohjoiseen

Rež: Mika Kaurismäki, Soome, 2012,
Programm: Põhja valgus

Soome filmid on kas rämemasendavad või jandid. See kuulub viimasesse klassi, kuigi on olemas ka soomepärane nukker toon. Kui tehniliselt pole midagi ette heita, siis sisu jäi kasinaks, huumor nüriks. Tavakino materjal.

Hinnang: 4/10

Surnukahvatu | Livid | Livide

Rež: Julien Maury, Alexandre Bustillo; Prantusmaa; 2011;
Programm: Panoraam

Raske on teha head õudusfilmi, sest inimesed on igasuguseid koomikseid juba liiga palju näinud ja ainult ehmatamisega ei toida. Üleloomulikkus ja punase löga loopimine ei ole õudne, vanas majas kinni olemine ei ole põnev.. 

Visuaalselt huvitava koloriidiga film, paar ilusat stseeni, kuid üldmuljelt ei midagi märkimisväärset.
HInnang: 5/10

Oh sa poiss | Oh Boy

Rež: Jan Ole Gerster, Saksamaa, 2012
Programm: Tridens Herring võistlusprogramm, Uus Saksa Film

Käesoleva aasta esimene "pärl". Visuaalselt ilus (mustvalge), terava ja humoorika dialoogiga, mõtteainet pakkuv. Kirjutasin mõne sõna pikemalt: sellest, et tavalisi päevi ei ole olemas..

Hinnang 9/10

Just nagu armunud | Like Someone in Love

Rež: Abbas Kiarostami; Prantsusmaa, Jaapan, 2012
Programm: 12 valitud teaost

Vana mees klammerdub prostituudi külge ja satub etendama tema peigmehele vanaisa. Kumbki peategelane ei suutnud ennast "elama" panna ja tulemuseks jäi fimist mulje kui liigaeglasest tegelase-kesksest filmist.

Olen kuulnud, et pajudele meeldis. Huvitav, kas kultuuriline ja keeleline distantsi tõttu kaotasin midagi olulist?

Hinnang: 5/10. Korra võib vaadata, aga palju ei tasu loota.