humor-style test

the Wit

(61% dark, 26% spontaneous, 10% vulgar)

your humor style:

CLEAN | COMPLEX | DARK


You like things edgy, subtle, and smart. I guess that means you're probably an intellectual, but don't take that to mean pretentious. You realize 'dumb' can be witty--after all isn't that the Simpsons' philosophy?--but rudeness for its own sake, 'gross-out' humor and most other things found in a fraternity leave you totally flat.
I guess you just have a more cerebral approach than most. You have the perfect mindset for a joke writer or staff writer.

Your sense of humor takes the most thought to appreciate, but it's also the best, in my opinion.


You probably loved the Office. If you don't know what I'm
talking about, check it out here: http://www.bbc.co.uk/comedy/theoffice/.


PEOPLE LIKE YOU: Jon Stewart - Woody Allen - Ricky Gervais



Link: The 3 Variable Funny Test written by jason_bateman on Ok Cupid, home of the 32-Type Dating Test

Kooli kokkutulekust..

Kuulsin kuskilt eemalt läbi lehmalellepoegade, et APK korraldab suurejoonelised pidustused ja bakhanaalid, sest 240 aastat tagasi olla kuskil lähikonnas talupojad leidnud, et pägalikud on karjaskäigukski liiga lollid. Otsustasin, et sinna peaks ju ometi nägu näitama, ehk on huvitav, näeks mõne kadunud hinge, rõõmustaks pedagoogide üle jms.

Aktus oli naljakas, nagu põhikooli aktused ikka. Täiendatud aga peaasjalikult venivate ja vähese sisuga kõnedega erinevatelt külalistelt, kes tahtsid koolile nänni anda. Laste laulud olid sellega võrreldes isegi meeldivad.

Koolimajas selgus, et meie klass otsustas olla esindatud peale minu veel kahe liikmega. THANK GOD! Kui lisada siia juurde taasavastatud tõsiasi, et ma ei tunne enamiku sealkandi jorssidega suurt midagi ühist olevat, siis oli vähemalt kellegagi suhelda. Ahjaa, loomulikult oli põhitegevuseks aktusejärgselt loomulikult võimlemiskavad (üsna vaadatatavad, "neiu" Anar vist ei osalenudki aktiivselt nende loomisel) ja kaks(!) pändi. Tegelikult nad ei mänginudki eriti halvasti (tehniliselt), aga mul on mingi vastumeelsus selle umpa-umpa-umpa rahvaliku jämmi vastu.

Õnneks leidus vähemalt mõni inimene, kellega sai mõned tunnid siin-ja-seal ringi luusitud (Mate-klassi kapid sai läbi sobratud, oioi),
lasteaiaruume uudistatud (pägalikud saavad nüüd magada katuseakna all, lucky bastards),
keldrit avastatud (Talveaed, korraga saab teha 100 liitrit kohvi),
esimese klassijuhatajaga suheldud ("Eks ma õunte pealt vaatan!"),
raamatukogus uudistatud (alati hea koht olemiseks),
karvasega onu jälitatud (või oli see vastupidi?),
humanitaarabi diivanil passitud ("Oh, lahe! oleks pidanud ka rahvariietega tulema!"),
endine inglise keele õpetaja lubas mul tutvuse poolest müügis olevat ajalehte lugeda, kuni ta karvasega onu eest varju putkas,
almanahhis ei olnud meie aja omadelt mitte midagi (kaabakad!)
...

Muuhulgas selgus taas ja korduvalt, et minu mälu on lünklik. See'p see on kui sa oled kogu oma koolielu läbinud ilma asju pähe õppimata.. mina ei ole süüdi. tegelt ka!

".. ja ilma majanduseta ei ole sul mitte midagi" (TT)
"Ilma vanemate nõusolekuta ei tohi mänguasju kodunt kaasa võtta!" (Mängutoa sisekorraeeskirjast)

Sinna ja tagasi

nii. Kõigepealt sinna.
Eile siis leidsin, et vahelduseks oleks nii tore ju elada ühe päeva vati sees. Ja et huvitavam oleks, siis tugeva hälbega termoregulatsioon (külm ja palav umbes minutise intervalliga), pidev iiveldustunne ja ühtlane valu üle terve keha suutis tagada piisavalt märkamistväärt kogemuse. Tripp poodi oli igatahes täielik ekstreemspordiüritus..

Täna, õilsas lootuses ka teistele seda märkamistväärtkogemust pakkuda (ja soovist oma eelnenud logardlikksut kompenseerida) lippasin tööle-kooli-tööle-linnapeale .. Muuhulgas selgus tänu neiu E keelepededest töökaaslastele uus ja huvitav sõna "teabeheitur". Miskipärast tundus see sõna mulle hullupööra naljakas. Ning asi läks veel lõbusamaks, kui ma avastasin et ma ei suuda seda sõna ilma naermata välja ütelda. Igatahes mul oli hea meel, et see sõna visati mulle hambusse sellisel ajal, et valdav enamus töökaaslastest ei tabanud mind oma laua taga üksinda kahtlaselt irvitamas..

Ja kevad on lahe, kaevasin oma tagi välja (peab tuult ja märga <-- WOOHOO!) ja lugesin kohtumaja ees murul raamatut. Oh mis meeldiv päev..

Elutarkusest..

Juhtus siis taas sedamoodi, et vahepeal olen ma palju õppinud sellesinase maailma kohta, mis mu armsa orkestriga konkureerib.

1) sinililli ei ole.
Lisagem sinna ette igikestva "Just try to realize the truth.." ja meil on taas üks diip tõdemus.

2) Piknikukohta tuleb valida.
Selgus, et tuleb olla hoolikas ja vältida naftabaasi territooriumil ebamääraste betoon- ja metallkarkasside vahel lasanje piknikuvormis tarbimist. Selgus, et see (ilmselt lõhn) meelitab kohale igati heasoovlikke onukesi, kes soovitavad sul lahkuda, sest muidu tuleb kuri politsei (ja soovitab meil lahkuda).

3) Pägalikud on konkreetsed.
Võitsin nädalivahetusel oma õe pägalikku täringumängus, mispeale too kortsutas kulmu ja kommenteeris siis: "Sa hakka nüüd koju minema..". Kuuletusin.

4) Suvi on alati tulnud.
Aega, kohta, viisi ja ulatust täpsustamata on suvi alati tulnud. Ma ei tea ise ka mida ma sellest järeldan või miks ma peaks sellest midagi järeldama..

Kevadest südames..

Pärast eelmise nädala asjalikolemist on elu kuidagi väga chill. Mida kinnitab ka tõsiasi, et igakevadine sündroom tabas mind: vajadus kuskil väljas oma aeg maha lonkida. Parim aeg selleks kusjuures: piisavalt soe, et liikudes mõnus oleks, ja piisavalt jahe, et igal nurgal poleks tümaki-tümaki jõmmiparaadi grilli, õlle ja nõmedate seltsimeestega. Aga mina ei pea mitte sallimatu olema..

Karlova-Tammelinn-Variku-Ropka ring oli meeldivalt mittelinnalik. Palju eriilmelisi elamuid, tänavaid, vähe inimesi, kõikesaatev kevadine kulupõletamise hais, ja seda maailma matmas klappidest kostev R3 (testisime telefoni). Endiselt ei väsi ma kordamast kui meeldiv on see hetk päevast, kus maailm muutub vaikselt mustvalgeks ja valgustite ümber tekivad värvilised "laigud". Antud komplekti oleks muidugi sobinud ka ühed mitte-nii-pilbasteks jalanõud. Ühel heal päeval ma jõuan ka selleni..

Veider, et mingi komplekt prioriteete on väliselt nii äravahetamiseni sarnane laiskusega. Huvitav, kumb mind vaevab ?

triibulistest..

Minu õnnelik "õppepuhkamine" on leidnud oma väärilise otsa ja päädinud (! hirmus-hirmus sõna) eesmärkide eduka täitmisega. Selle tulemusena avastasin, et mul ei ole ühtegi hirmsat tähtaega täna. wow. Maiosanud oma ajaga midagi peale hakata. Itsitasin omaette, käisin töö juures, mõtlesin pontsikuid osta, aga ei ostnud. Siis vaatasin foori, mis osutus triibuliseks ja meenutasin heldimusega mingit veidrat päeva ebamäärasest minevikust, mil ma nägin kedagi inimest tänaval ja mulle tundus, et tal oli mingi häire, mis avaldus ta vilkumisena (noh, kõige nende horisontaalsete triipudega). So Star-Trek.

Aga mitte sellest ei tahtnud mina täna rääkida. Plaanis on hoopis minus pakatav veri pista plastikkotti, minna kunagi bowlingut mängima ja magama.

Jätan omale vabaduse järjekorda ümber mängida..

asjalikkuse salakavalusest

Asjalikkus hiilib sulle vaikselt ligi, paneb käe õlale ja ütleb: "Teeme kah midagi!" (R.Aas & M.Lepa "Võta meid peale, autojuht")

Niipea kui korraks midagi uurima hakkad, on kohe poole päeva läinud. Kui see ei oleks koolitöö olnud, siis oleks seda vist isegi nautinud. Python, RSA ja asjad, mida sa mäletad, et sa teadsid..

Ja inimesed, homme on Tartus Dagö. Parandus: täna. See vist tähendab, et võiks magama minna..

Lola jookseb ja hokit ei ole..

"Karrrgaa porrrrriii" (Vanad eestlased)

Nagu SPI's kunagi kommenteeritud sai, siis kõigilt on midagi õppida. Tänane päev meenutas taas pisiasja, et inimesed on erinevad ja saavad asjadest erinevalt aru. Veelgi enam, inimesed edastavad informatsioon erinevalt ja lahendavad olukordi erinevalt. Minu kohus oleks siis võimalikud veidrad stsenaariumid kokku koguda ja järeldada neist mis võimalik ja mis vaja. Viimane hokimäng - võitjad on selgunud, tulemus teada :P

Vaatasin üle mingi aja taas filmi "Lola Rennt". Mõne helge hetkega kahvatu storyline, kuid visuaalselt kohati ilus ja efektne. Mõni hea mõte oli ka sees, aga see ei ole teatavasti kuigivõrd objektiivselt hinnatav. Nagu nö "E.-fenomen": ta võib ütelda midaiganes labast, väheolulist või lauslollust, kuid piisava kompetentsiga inimesed suudavad sellest mõnikord arendada mingi väärtusega mõtte. Ja vastupidi. Stiilipunkte võiks anda, sisu eest mitte.

* * *
Veider rahulolu on mind tabanud. MLAT test on homme hommikul, ECC nädala pärast, GRID ja muu moos vahepeal, aga ajab ainult muigama.. Kui sa oled alati asjadega hakkama saanud ka ilma pühendumata, siis milleks seegi kord vaeva näha. Usaldan orkestrit, ja maailm pole oluline. Ta on tagasitulles alati olemas olnud.