Sellest, mida nähtud 15.-ndal Pöffil - ülevaade vol 4

Üks Pöffi abiline küsis mult, kas mul filmid sassi ei lähe, kui ma järjest samas saalis kolm seanssi võtan..

Jah, tunnistagem, et see on pisut tundmustega laristamine, kuid millise filmi ma peaks siis ära jätma? Enne nägemist ju ei tea, milline neist võib olla just see ÕIGE pärl. Mul on alati võimalik rohkem pühendumist ja tähelepanu nõudvaid teoseid hiljem üles otsida ja uuesti vaadata .. selle eelduseks on aga see, et ma tean, millised on pühendumist väärt.

Väsimus hakkab kohale jõudma, kuid kinno minemata ei saa ka jätta.

Allpool järgmised kogetu kokkuvõtted ..

Isikutunnistus / Identity Card / Obcanský prukaz

Ondrej Trojan, Tšehhi-Slovakkia, 2010
Programm: Panoraam

Mässumeelsed noored 70-ndate Tšehhimaal. Läbiv teema on vastuseis võimuga, nii avalik kui ka varjatud jälgimine, kaebamine ja võimetus ise oma elu kontrollida.

Ideelt ei midagi rabavalt uut, kuid sellegipoolest ilus ja nooruslikult värskendav film vabadusepüüdest sel jabural ajastul. 

Hinnang: 6/10

Siber, Monamour / Siberia, Monamour

Slava Ross, Venemaa, 2011
Programm: Panoraam

Film jättis küll sisuliselt natuke pettumusttekitavalt lihtsakoelise mulje, kuid piisavalt hea korra vaatamiseks - ilus-kõle loodus, tühjaks jäänud külad, isamaa kaitsjad villisega väikesel metsateel hoora otsimas ja külamehega viina võtmas.

Uuemad vene filmid on rohkem kui korra mind positiivselt üllatanud - vähemalt trööstitute kaadrite leidmise peale on nad meistrid. Omamoodi ehe.

Hinnang: 5/10

Täiuslik meel / Perfect Sense

David Mackenzie, Suurbritannia, 2011
Programm: Panoraam

Minu oodatuim film käesoleval Pöffil. Inimkonna lõpu teema kombineerimine tajude väärtuse ja väärtustamisega. Sekka torkeid inimeste käitumise pihta ja meeldetuletusi sellest, et inimkond on tegelikult hämmastavalt kohanemisvõimeline.

Isegi kui natuke liiga palju hollywoodilikku maitset on juures, on see ikkagi ilus teos. Parimaks nautimiseks soovitan inimrohket kinosaali vältida - serveerida ühele ja hea helisüsteemiga.

Hinnang: 9/10

Püsimatud /Restless

Gus Van Sant, USA, 2011
Programm: 15 valitud teost

Kaks morbiidset teismelist leiavad teineteist, saavad ennast ja teineteist paremini tundma, kuid kuna ühel on vähk ja vaid paar kuud elulootust, siis .. bla-bla-bla. Draamavinte omajagu üle keeratud ja peoga klišeesid peale.

Olen vist liiga ära hellitatud, kuid igapäevakinolik keskpärasus paneb Pöffi ajal nina kirtsutama. Mida rohkem selle filmi peale tagasi mõtelda, seda kehvemaks mulje muutub. Mulle meeldib pigem vastupidi.

Hinnang: 5/10

---

Ma olen küll ülevaadetega paar päeva taga, aga ei saa jätkata - uni nõuab mind endale. Homme peaks ehk mõistlikumal ajal ka tööle jõudma..

Sellest, mida nähtud 15.-ndal Pöffil - ülevaade vol 3

Üle piiride / Out of Bounds / Labrador

Frederikke Aspöck, Taani
Programm: põhja valgus

Ajakirjanikust, kes saadab oma tüdruksõpra külaskäigul eraldatud saarele viimase isa juurde, kes väga ei hooli sotsiaalsest ninnu-nännust ja võltsist viisakusest. Taustaks põhjamaine külm-hall-ilus rand. Psühholoogiliselt huvitav ja väärib kunagi ülevaatamist.

Hinnang 7/10

Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök / Breakfast Lunch Dinner

Kaz Cai, Wang Jing, Anocha Suwichakornpong; Singapur
Programm: Panoraam

Kolme erineva režissööri kolm omavahel mitteseotud lugu mehe ja naise sõprusest. Raske on sõnadesse panna selle filmi sisu, kuid vaadata oli mõnus - see on ilus, sisaldab vaikust ja dialooge ning palju lahtisid otsi minevikus ja tulevikus. Üks selle aasta parimaid.

Hinnang 9/10

Lipakas / The Slut / Hanotenet

Hagar Ben-Asher, Iisrael, 2011
Programm: Foorum

Film konfliktist polügaamsest naise ja monogaamse mehe suhtes. Sõnade asemel lahendatakse seda aga sõnumiga situatsiooniliste  abil. Tegelaste häirivast käitumisest hoolimata mõtteainet pakkuv ja kinematograafiliselt nauditav film.

Hinnang 7/10

Kood: sinine / Code Blue

Urszula Antoniak, Taani-Holland, 2011
Programm: Foorum

Agressiivne film konservatiivsest med.-õest, kes oma suutmatuses lähedust leida, hälbib veidrustesse ja hälbib üha enam. See on agressiivne film, mis tekitas viha ja vastikust peategelase suhtes, näitikustades ta situatsiooni veelgi. Üks neist filmidest, mis on korraga nii hea kui halb.

Hinnang 5/10

Sellest, mida nähtud 15.-ndal Pöffil - ülevaade vol 2

Must leib / Black Bread / Pa negre

Agustí Villaronga, Hispaania, Prantsusmaa, 2010
Programm: panoraam

Mulle näib, et Hispaania filmid on alati stiilsed. Nii ka sel korral. Seekord natuke liiga põnevusfilmilik, kuid tehniliselt ilus, mitme meeldivalt veidra tegelasega ja ka mõne psühholoogiliselt huvitava probleemiga. Ja taaskord - ilus.

Hinnang 8/10

Ahviplikad / She Monkeys / Apflickorna

Lisa Aschan, Rootsi, 2011
Programm: Põhja valgus

Selleaastase Pöffi esimene pettumus. Tehniliselt ei midagi erilist ja kuigi lugu sai jutustatud, siis midagi huvitavat minuni ei jõudnud. Ilmselgelt ma pole ammu olnud teismeline tüdruk.

Hinnang 3/10

Olemas on vaid lood, mida mäletatakse / Stories Only Exist When Remembered / Historias que so existern quando lembradas

Julia Murat, Argentiina-Brasiilia-Hispaania, 
Programm: Foorum

Aeglane, ilus ja hea. Kirjutasin juba pikemalt siin.

Hinnang 9/10

Ühe hiinlase juhtum / Chinese Take-away / Un Cuento Chino

S. Borensztein, Argentiina-Hispaania, 2011
Programm: Pöff Vitamiinilaks

Komöödia kohta üllatavalt meeldiv. Taevast sadava lehma peale lihtsalt ei saa jätta muigamata ja torisev inimpõlgurist vanamees tegelaseks päris hea valik. Kindlasti vääris korra vaatamist.

Hinnanag 7/10

Oslo, 31. august / Oslo, August 31st

Joachim Trier, Norra, 2011

Põhjamaiselt nukker film depressioonist ja rahulolematusest. Jäi pisut kripeldama. Kirjutasin veidi pikemalt siin.

Hinnang 7/10

Amnestia / Amnesty / Amnistia

Buyar Alimani, Albaania-Kreeka-Prantsusmaa
Programm: Foorum

Sel filmil oli potentsiaali, kuid seda ära ei kasutatud. Pildikeel jäi tooreks ja külmaks, tegelased kaugeks ja nende käitumine mõistetamatuks. Ehk oleks pidanud filmi tegema hoopis äia vaatenurgast ja mõne teise režissööriga?

Hinnang 4/10

Vaheseinad / Sidewalls / Medianeras

Gustavo Taretto, Argentiina-Hispaania-Saksamaa
Programm: panoraam

Stiilne komöödiasugemetega film läheduse puudumisest inimeste keskel. Tekst on päris huvitav, pilt ilus ja detaile, mida märgata rohkesti. Lausa kahju, et ma enamiku ajast pidin subtiitreid vaatama. Kindlasti kunagi ülevaatamisele..

Hinnang 8/10

Sellest, et tühisus toidab iseennast - "Oslo, 31. august"

Oslo, 31. august / Oslo, August 31st
Rež: Joachim Trier

Pealkirjale vastavalt kajastab see film ühte päeva taastusravist korraks tööintervjuu tarbeks välja lubatud narkosõltlase Andersi elus (Anders Danielsen Lie). Ta käib mööda linna, otsides mingitki pidepunkti oma elule - külastab sõpru-tuttavaid, jõuab isegi intervjuule ja pidudele. Tühjusest pole aga pääsu..

Tegemist ei ole tüüpilise narkarifilmiga, pigem pole see aspekt peategelase juures üldse oluline - seda võib vaadata universaalsemalt kui lugu depressioonist ja püüdest iseendas pettumisega toime tulla. Põhjamaade kinole omaselt pole suurt edu loota ja kaamera jäädvustab need katsed külma rahuga.

Intellektuaalsus ja enesekesksus on depressioonile hea toit, aidates mõista, kui kaugeks on jäänud kõik su sõbrad, kui ajutised on su tutvused ja kui kaugel on su elu sellest, kus sa oleksid võinud olla või veelgi enam - pidanud olema. Selle asemel juhtub näiteks, et "sa oled 34 ja sul pole midagi". Väikesed rõõmud näivad selle kõrval tühised ja nende tühisuse tajumine on järgmine suutäis sinus elavale pettumusele. Kõik muutub mõttetuks juba eos.

"You always thought happy people were morons". 

Antud teos pakub küll mitmeid kenasid kaadreid ja huvitavaid dialoogikatkeid (kohvik, Proust!), kuid kogu see depressioonilaadung ja peategelase suutmatus endaga rahu teha lisab ka tegusa koguse ärritust komplekti. Samas, küllap see andis oma panuse tõika, et seda filmi on raske peast välja saada - kuulsa Trieri kauge sugulane on hakkama saanud päris mõjuva tööga.

Pöffi raames saab seda näha veel:

• teisipäev 29.11.2011 kell 16:00, Artis 1, Tallinn

Hinnang 7/10

Sellest, mida nähtud 15.-ndal Pöffil - ülevaade vol 1

Premeerin end sel aastal suurema Pöffile pühendumisega ja annan oma parima, et festivali ajal tööle mitte minna. Või. Minna minimaalselt. Selle tulemusena vaatan ka mitu filmi päevas. See on endiselt päris väsitav, aga selline elu on ilus: magan lõunani, päeval linna, ca 3 filmi, kesköö kandis koju, poole ööni googeldan ja mõtlen nähtu üle.. Ja nii kõik need kaks nädalat.

Järgnevas alustan ka ülevaadet kõigist nähtud filmidest koos põgusa kommentaari ja hinnanguga.

Ma armastan sind / Ya tebya lyublyu / Rastorguev, Kostomarov

Venemaa
Programm Foorum

Rullnokad ja muidu närvilised inimesed koduvideolikus dokfilmis. Paradoksaalselt, tänu oma häirivusele siiski korra vaadatav. Samas, ei kurvastaks, kui oleks midagi muud valinud..

Hinnang 4/10

Kala ja krõbekartulid / Fish n' Chips / Elias Demetriou

Küpros
Programm Panoraam

Meeldiv film väikestest inimestest, mis tekitas mõtteid perekonna olemuse ja rahvuskuuluvuse kohta.  Tehniliselt ilus, hea muusikaga, natuke hoomorit. Hea kergemapoolseks ajaviitefilmiks.

Hinnang 7/10

11 lille / 11 Flowers / Wang Xiaoshuai

Hiina, Prantsusmaa
Programm: 15 valitud teost

Väga ilus ja hea atmosfääriga film ühest Hiina poisikesest Kultuurirevolutsiooni ajal, kuid minu maitse jaoks jäi probleemistik kaugeks, teravat dialoogi oli vähe.

Hinnang 6/10

Kirsike / Cherry / Jeffrey Fine

USA
Programm: Just Film

Originaalsusega see film ei hiilanud, kaldudes mõnevõrra tüüpiliseks kolledžifilmiks, kuid kindlasti on see väärt vaatamist kui kvaliteetne film ja lõbus ajaviide.

Hinnang 7/10

Süüdi / Guilty / Presumé Coupable / Vincent Garenq

Prantsusmaa
Programm: Panoraam

Jõhker film, mis demonstreeris ühte väidetavalt tegelikult toimunud kohtusüsteemi apsakat - kui kerge on rikkuda inimeste elusid! Emotsionaalselt mõjuv, kuid kinoehniliselt ei midagi erilist.

Hinnang 7/10

Ameerika tõlge / American Translation / Jean-Marc Barr, Pascal Arnold

Prantsusmaa
Programm: foorum

Veidra stiiliga mõrtsukafilm. Kirjutasin juba pikemalt siin.

Hinnang 7/10

Kupeldaja / Loverboy / Catalin Mitulescu

Rumeenia, Serbia, Rootsi
Programm: panoraam

Meeldiva teostusega, kuid prostitutsiooniteema jäi emotsionaalselt kaugeks ja tegelased kaugeks ning veidi ka ebareaalseks.

Hinnang 5/10

Sellest, et "Olemas on vaid lood, mida mäletatakse"

Olemas on vaid lood, mida mäletatakse

Stories Only Exist When Remembered | Historias que so existern quando lembradas

Rež: Julia Murat

Programm: Foorum
Päritolu: Argentiina, Brasiilia, Prantsusmaa

Filmi tegevustlik toimub hääbuvas külas, kus on vaid vanad inimesed. Päevast päeva on neil samad tegevused, samad rajad, samad kohtumised - päevad on muutunud niivõrd eelmiste sarnaseks, et isegi omavaheline suhtlus on pidev kordus või puudub üldse. Millest sa ikka vestled, kui kõik on nagu ikka..

Sellesse muutumatusesse saabub aga Noor Inimene - mööda vana raudteed matkanud fotograaf Rita, kes palub kohaliku leivameistri juures öömaja ja satub nende päevade jooksul küla ning selle inimeste eluga tutvuma.

 

See on aeglase tempoga film ja pigem tunnetuslik kui väga süžeele rõhuv. Vaiksed ja aeglsed hallipäised inimesed oma harjumuspärastes toimetustes, väsinud ilmega majad, rohtunud raudtee. Taamal on vaid mäed ja metsad ning muud maailma ei näigi olemas olevat. Ega aega. Hoolimata sellest, et kõigel on lõhn "nagu vanasti", on see esitatud nii rahuliku ja loomulikuna ning tundub tänapäevasema elukeskkonnaga võrreldes  meeldivalt vähepretensioonikana. Nii peategelane kui ka vaatajad satuvad mõtlema sellele, mida me tegelikult elult tahame..

 

Huvitav on ka jälgida, kuidas ja mida Rita pildistab, ja püüda mõista ta soove ja eesmärke. Kaasaegse kaamera asendamine primitiivse pin-point kaamera vastu näib sammuke lähemale sellele "vanasti"-elule tema ümber. Kas see on samm on vaid tuju, eksperiment või püüd leevendada seda, et ta olevat "sündinud valesse aega"?  Tema võetud fotod näivad aga veel vanaaegsemad kui pildistatu ja pigem rõhutavad nende vanust ja mööduvust - aja peatamise asemel lükkab fotograaf aja käima.

"Olemas on vaid lood mida mäletatakse" on minu jaoks tänavuse Pöffi seninähtud filmidest selgelt parimate seas, pakkudes nii silmailu kui mõtteainet ja mõjudes nagu hea unenägu.

Huvitatud saavad seda filmi lähiajal veel näha, sh viimasel seansil koos režissöör Julia Murat kommentaaridega. Soovitan soojalt seda võimalust kasutada:

• neljapäev 24.11 kell 17:00, Kosmos 2, Tallinn
• teisipäev 29.11 kell 21:45, Coca-Cola Plaza 6, Tallinn

Hinnang: 9/10

Sellest, mida jagab Pöffday: "American Translation" ..

Ameerika tõlge
American Translation
Rež: Jean-Marc Barr, Pascal Arnold

Programm: Foorum

"Ameerika tõlge" on järjekordne püüd sarimõrtsuka hinge lahata. Keeruline ja liighästi/liigpalju läbimängitud teema. Spoilerdagem veel - teemaks on sarimõrtsuka ja tema kallima suhe. Oh jah, Bonnie&Clyde, Badlands, ..

See film tekitab segaseid tundeid. Esiteks, see on meeldivalt vähese vägivallaga oma teema kohta. Vihjeid, juttu ja kahtlustusi hämarate tegude kohta liigub ohtralt, aga päris splätterit ei ole karta. Teiseks, peategelane pole mitte regulaarselt inimesi teise ilma saatev playboy, vaid temasse armunud(?) rikkuri võsuke, kes järkjärgult avastab seda maailma, kuhu ta ehk pisut ootamatult on sattunud. Tema reaktsioonid näivad esialgu karjuvalt võltsid, kuid ajapikku hakkab sellest kooruma mingi elunägemus ja kübeke idealismi.

EI saa mainimata jätta ka negatiivset poolt. Tasub arvestada, et väga suure osa filmist moodustavad lembestseenid. Loo edasiviimise seisukohalt oli neid minu arvastes liiga palju ja tuleb tõdeda, et need olid tüütud. Eriti filmi alguses, kus sümpaatia tegelaste vastu oli rohkem kui kasin.. ego, ülbuse ja hormoonide ülejääk pole just see, mida ma kinos taga otsin..

Veel - esimesed pool tundi oli raske näha filmi, sest kaameratöö oli nii häiriv - viltune horisont, värisevad paigaltvõtted, ideeta ja korduvad kaadrid ja see ärritav tonaalsus. Võimalik, et seda võimendasid tegelased ja tegevustik, kuid loo edenedes avastasin end üha vähem mõtlemast kaameramehele ja üha enam naistegelase motiivide, mõtete ja sisemisele argumentatsioonile. See film muutub huvitavaks niipea kui jätta ebatõenäolise motivaatorina kõrvale (füüsilise) armastuse. See, mida arvad üle jäävat, ütleb ehk midagi ka su enda kohta..

Järkjärgult hakkasin ma tabama ilusamaid kaadreid, sümpaatsemaid hetki. Filmi lõpuks ma enam ei märganud kaameratööd ega teisi häirivusi - tegevustik harmoneerus, tegelased omastusid, saabus rahunemine ja siis - tunnistagem, oodatult - jäi maailm vait.

See film on agressiivne ning nõuab vaatajalt vaprus ja kannatust, kuid soovitan seda esmaste kaadrite põhjal mitte kõrvale jätta. Sel on oma võlu ja omajagu kaasa- ja möödamõtlemise võimalusi.

Hinnang: 7/10

Pöffil veel: esmaspäev 21.11.2011 kell 22:00 @Kumu Auditoorium, Tallinn

Sellest, et Pöffday saabus tartusse..

.. ise nägin!

Tunne on nagu külmal talveööl hangede vahel viimast bussi oodanult. Rõõm kui ta tuleb - saab külma käest ära ja isegi kui sa tead, et sa pole veel sihtkohas, siis on ütlemata hea tunne vedada end pingile kerra, tuled kustuvad ja sinu poole tõttavate piltide ja märkide saatel algab Teekond.. Pöffi puhul siis pärlite poole. Ma tean, et nad on seal olemas. Minu asi on taibata õigel ajal kohal olla ning rahulolu ja ideedekuhilad vastu võtta.

Sel aastal on mul filmide kohta ka kataloog. Ühelt poolt on seda väga mõnus sirvida - filme on tõesti palju ja võimas on käes hoida teejuhti nii paljude erinevate piltide ja emotsioonide juurde. Rääkimata mõttest, kui palju inimesi ja aega on panustanud kõigi nende filmide valmimisse. Teisest küljest on alati parem kinno minna teadmata filmist mitte midagi..

Mul pole veel kindlat plaani, kui palju filme selle aasta programmist külastan, kuid kindlasti käin lähiajal rohkem kinos kui tööl. Nähtust poetan ehk ka vahel siia mõne sõna - meeldetuletuseks endale vähemhuvitavateks aegadeks ja teaser'iteks tallinlastele.

Alustamiseks aga üks pöffilik nägemus Abraham Lincolnist (või abrahamlinkolnlik nägemus Pöffist):

Soundtrack: Alexander Brandon & Todd Simmons - Liberty Island - statue exterior