Sellest, kuidas jaanituli tuleb jälle koju kätte ..

On ju tore, kui öösel kella nelja ajal kostab väljast mingi kolkimine ja hüüded ning wtf-mõtlemise taustal õue ronides näed sa maja otsast leeke tänavale paistmas ja vilkuritega sõidukeid kohale tõttamas. Viimati oligi ju ammu: jaanipäeva varahommikul ca kella 5 paiku. Vt ka Sellest, mida tahaks näha jaaniööl koju tulles.. Muidugi jaanipäeva ja tänase vahel jõudis  põleda ju veel see maja tänava otsas raudtee ääres, aga see ju ei loe.

Ehk siis.. Seekord põles taas see kuur vastu meie maja. Seesama kuur, mille ma arvasin juba olevat maha põlenud ja mida (kohalikud teadsid) olevat viimasel ajal juba neljandat korda kustutatud.. Mina näed, olen vaid kaks korda saanud päästetöötajate imelist tegutsemist jälgida ja tänada õnne, et minu pesa on "õigel pool" maja. Seega pääsesin isegi tubasest suitsust.

Huvitav kas ma võin blogisse teha kategooria "öised tulekustutustööd" ? Saagu sellest kakskorda-aastas-traditisoon ?

Sellest, et elu on ülehinnatud ..

.. minu tulevik on hoopis sõda. Ehket sain täna kätte kurja kirja, et ronigu ma aga heaga juunis kuskile Võru alla sõda mängima või muidu .. Muidu tulevat nad mulle seadusega kallale. Sissekirjutuse toomine Tartu linna on mind seega ka teise kaitseringkonda ümber kantinud - ei mingit idablokki enam.

Etsiis varasuvine sõjamäng. Well, ei saa ütelda, et paarinädalane puhkus looduskaunis kohas mulle väga vastumeelt oleks, aga ebamugavaks teevad asja mõned projektid, millega ma sooviks samuti tegeleda, soovitatavalt otsustavalt. Näiteks:

• Kool - olgugi, et eksmatrikuleeritud, on mul siiski vaja üks hunnik tegemisi üheks dokumendiks vormida ja see ära kaitsta. (Võtan vastu motivatsioonipakkumisi!)
• Tervis - ma ei ole päris 100% kindel, et ma selleks ajaks reaalselt kaitseväekõlbulik olen. Tüütu ja tülikas, aga näis..
• Töö - alati on vaja teha rohkem kui kokkulepitud tunde :P Eriti hirmus on see, et tihti on ka tahtmine teha rohkem kui kokku lepitud. Veel, veel, veel!
• Elu - suvekuudel on plaan vahelduseks Äraga paremini läbi saada.. nii üksi kui huviliste kaasabil.

Etsiis, nagu enamiku teemadega viimasel ajal. Otsus on: ootame veel natukene. Veebruaris peaks vähemalt mõned punktid eelpool loetletuist selgemaks saama..

Asju saaks nii palju paremini teha. "Sõda" sealhulgas.

soundtrack: The Cure - Want

Sellest, kuidas ma teenindusmaastikul karpidega hullan..

Käisin hiljuti juuksuris, sest pahmakas hakkas pinda käima. Jah, ma tean, et mitmete arvates muutun ma siis üha nolgimaks ja nolgimaks, selle asemel, et true karvik olla. Well, taastuv ressurss, äärmiselt väheoluline pealekauba, seega vahet pole ja saagem üle! Saagu mugavus..

Igatahes, tabasin end siis kuskilt toolilt, kus keegi keskealine naisterahvas tuima näoga mu lakaga opereeris. Ta käitus küll igati korrektselt (tegi oma tööd ja oli viisakas), kuid oli näha, kui tüdinud ta oli ja ma tabasin end mõttelt, et ma olen tema jaoks lihtsalt kamakas rutiini. Üks neist paljudest selles (näiliselt otsatus) jorus. Mina = rutiin karbis. M'kay, pisut võigas idee. Rutiin on midagi hirmsat. Ma küll usun, et hea rutiin on võimalik, aga siis leitakse sellele mõni positiivsem sõna või eriti heal juhul ei märgata üldse seda kordumist, sest see on nii elementaarne ja/või hea.

Situatsioon nr 2 oli ühes selveris, kus kahtlasel hommikusel ajal oli väga vähe rahvast. Navigeerisin kassade suunas, kus näis olevat "punaseid". kaks klienti, kaks kassat, neist ühel silt, et "pöörduge kõrvalkassasse". Mul aega küll, leppisin siis sellega, et järjekorras teine olla pole üldse paha. Kuid vaevalt kassasappa astunud, kui kõrvalkassa võttis "pöörduge.." sildi ära ja loomulikult sai mu makaronideraha omale. Pärast mind pani "pöörduge.." sildi tagasi ja lippas kassa juurest kuskile ära. Mul oli hämmeldus - väike, kuid äärmiselt kena žest. Ma säästsin tervelt 30 sekundit. Way to go! Karbist väljas.

(Kui saaks nüüd mõnedest olulisematest ja elulisematest žestidest ka aru .. Õigesti, soovitatavalt.)

Soundtrack: Cardigans - Communication

Sellest, et ma tahan oma unenägu tagasi..

Eilset.

Sest see oli hea, valge, rahulik-kaootiline ja mul oli hiir, kes oskas ennast vahel väga-väga kiiresti liigutada.

Ma olen täiesti korras poiss, sest ühel teisel oli mu unenäos samasugune hiir.

Sellest, et mõned muusikud on head..

.. ja jagavad oma loomingut legaalselt tasuta kuulamiseks. Huvilisem saab selle järgi maitse suhu ja ostab võimalusel plaadi või tuleb kontserdile.

Seekordse postituse ajendiks on Ultramelanhool, kes oma teise albumi materjali on avalikult veebi üles pannud. Võrreldes esimese albumiga on kõla pisut teine..

Esimene kord kuulates tundub häiriv.
Teine kord kuulates ei saa aru.
Kolmas kord klappidega kuulates on juba päris hea.

Kaege perra:
http://www.ultramelanhool.org

Sellest, et nii ongi..

Vahel on hea magamise asemel maailma avastada.
Nii on

Mõtlen Homme. Praegu on lihtsalt veidralt hea.

Sellest, et tuli uus aasta..

Tegelikult ei tohiks see kedagi üllatada. Seda oli näha tulemas juba pikemat aega. Nagu ka varasemaid aastaid. Been there, seen that. Seega ei tundnud sel aastavahetusel mingit kiusatust midagi maruerilist teha. Sai kolmeliikmelise seltskonnaga hoopis vaikselt passitud, pärast vaikselt koju tuldud ja vaikselt end uues päevas leitud. Hea. Vaikne. Tänud osalistele.

Vaatasin täna ära "Talented Mr Ripley". Mis siis jääb? To be fake-somebody or a nobody ?Sõltumata valikust on abiks kui julged kellelegi visata võtme oma mõtete ja mineviku keldri avamiseks. Mõista ja olla mõistetud. Seda aga igaühele ei jagata, ainult valitutele.
Matt Damon, näed, jäi vist ilma.
Ärgem muretsegem - temaga on OK. Temast saab John Malkovichi kehastatud enesekindel tegelane ilmis "Ripley's game".

Soundtrack : Todd Rubenstein - Blowin' in the wind.